et siis jälle on käes kevad tartu linnas, kus kahe loengu vahel ei olda enam püüdlikult nelja seina vahel, vaid ronitakse lossi-ülikooli risti ja raekoja ette päikese kätte. lootuses, et ehk trehvab kellegi tuttavaga. ja tüdrukutel on miniseelikud jälle :) ja selle asemel, et peale loengut käia kiirelt raamatukogus, et mingit vajaliku materjali otsida ja siis koju tööle minna leiad hoopis kusagilt grunge ja siis kalmeri ja unustad ennast gruusia saatkonda ning hiljem vildesse. kui kell kusagil hilispärastlõunasse jõuab, siis longid vaikselt koju, sest päike soe ja kanalil jääkaan veel peal.
