Tartu-Tallinn teel oli avarii. Liiklus mõlemas suunas suletud. Peale 10 minutit ootamist otsustasime hommikul nähtud Wrong Turn treilerist hoolimata püüda avariipaigast kõrvalteid pidi mööduda. Eestimaa on üks pime koht. Vahepeal võib autotulede kumas näha tee ääres mingeid hooneid, kuid kusagil ei põle tuled. Kas ma kardaksin seal külmal sügisöösel olla? Aga kui ma oleks seal esimest korda elus? Võõras kohas? Üksinda? Härrased, tehke oma pakkumised.
Good morning. And in case I don’t see you “good afternoon” and “good evening”.
Kõrvalteedest rääkimata on ka maantee servad kottpimedad. Vaja nii umbes viis kilomeetrit vabalt valitud suunas Tallinnast välja sõita ja tundub, et Eesti Energia levipiirkond jääb selja taha. Järgmiseks sajaks kilomeetriks.
Kurtsin hiljuti oma tähelepanekut tuntud valgustidisainerile. Bussihämaruses Riiast Tallinna poole sõites, süsimusta küljeakna taustal, üritasin olla originaalne ja arendada “õiget” teemat. Mees ei vaielnud vastu, aga takka kiitma kah ei hakanud. Tõi hoopis näite “valgustatud” maailmast, kus mingi (no unustasin) organisatsioon valgussaaste vastu välja astub.
Ma arvan, et sa ei kardaks.
Ammumõõdunud geograafiatunnist tuleb meelde see kuidas õpetaja rääkis sellest,et riikide arengutaset mõõdetakse elektritarbimise alusel ühe inimese kohta. Ja siis tõi ta näite sellest kuidas jõulude aegu meerikamaal maju kaunistatakse…
vot see kaunistamine meerikas on kyll haige. Näiteks Arizonas, mis teadupärast on kõrb, imiteerisid väikesed põlevad lambikesed lund. Rääkimata siis valgustustest tehtud põhjapõtrade ja päkapikkude kujud hoovides. päris jube ikka!
Good morning. And in case I don’t see you again, “good afternoon”, “good evening” and “good night.”
Närin tähte :P