Kui sulle ei meeldi kaera- ja/või neljaviljapuder, siis ära edasi loe. Vanasti keetis ema meile aeg-ajalt hommikuti mõnusat kaerahelbeputru. Ikka päris kaerahelvestest ja neid pidi ju parajalt kaua hautama, et hea pudru tuleks. Nii küpses poti põhja mõnus pruun kiht. Koolist tulles meeldis mulle pott sellest puhtaks kraapida (tavaline pudru sai mikros soojaks kiiritatud). Nüüd aga on mingid kiirpudrud, 4 minutit ja valmis, midagi ei jää põhja. Mis mõnu see siis on?
Follow @teller
Jääb põhja küll, kui teha piimaga ja mitte veega ning valmistada pliidil, mitte mikros. Testitud, töötab.
Tavalised kaerahelbed on ka endiselt veel olemas. Mina, muide, ei julenud alguses üldse edasi lugeda, sest mulle neljaviljapuder absoluutselt ei maitse, sest see on sihuke kiirpuder:) Aga ma ostan poest Veski-Mati röstitud kaerahelbeid (kõlab, nagu oleks mingi müsli, aga ei ole – ma ei tea, mispoolest nad röstitud on, täitsa tavalised on mu meelest:) ja keedan nneist piimaga päris putru, millega läheb vähemalt 20 minutit aega ja mida tõenäoliselt on võimalik põhja ka küpsetada, aga minu ema seda ei teinud ja mina ka ei tee.
Kas keegi just vihjas kaudselt justkui Teller kasutaks pudru tegemiseks vett ja mikrolaineahju? Mul oleks siinkohal väike protest esitada, ega ma mingi nõrk pole! Ja põhja kah ei kõrbe, ma kas olen liiga osav või liiga kannatamatu.
Aga nii nõrk olen, et hommikuti 20 minutit ei viitsi pudru oodata.
eksootikahuvilistele müüakse mingit putru, millele ainult kuum vesi/piim/mahl (kriipsuta mittesobivad läbi) peale ja minutiks kaane alla seisma. fast food vms.
see kust mina tulen. lapsepõlves siis.. seal minu vanaema keetis meile odrajahu putru. paremat asja kui odrajahupudru praetud peekonikuubikutega (või siis lihtsalt soola ja võiga) on raske meenutada lapsepõlvest. peale pirnõunade, mida andis yks kõverik puu keset aeda, seakartulite mida keedeti põrsastele ja mida me näppasime, et neid või ja soolaga nosida, vanaema tehtud mannavahu.
mõned julged aastad tagasi ma ütlesin oma emale, et kuule keeda mulle odrajahuputru, jahu on täitsa poes olemas. a see pudru ei maitsenud üldse nii nagu peab ja tükke ka ei olnud sees. tükid on kõige paremad asjad. need jäävad siis sisse kui korralikult ei sega jahu sissekallamisel. õiges odrajahupudrus on need alati olemas.
viimased 8 aastat ma söön väga hüplikult hommikust. a pudruisu on küll tegelt mõnikord.
mina söön muuseas igal hommikul putru. ja täna oli selleks neljaviljahelbepuder :)
Nordicu kaerahelbed nisukliidega (punase südamega pakk) on täiesti OK. Eriti jõhvikamoosiga.
just! see on palju parem kui neljaviljapuder.
noored, noored – now, now.
kaerahelbepuder rosinatega on see ainus ja qige puder ever :)
aga see mis pqhja kqrbes ajas oksele, sry. lisaks rikkus see veel tervel pudrul maite 2ra.
vqib-olla oli pqhjakqrvetamisel mingi eritehnika ?
riisipuder rosinatega, peale maasikaid v6i kaneeli. putrude valitsejanna. punkt.
Täiesti alahinnatud on näiteks hirsipuder. Aga parima pudru tiitlis kaldun ise sinna riisi-rosinapudru suunas. Võiga ilmselt. Odrajahupuder oli ok, vanaema tegi, tükkide osas siiski eriarvamusel. Ja kaerahelbepudru ei pea mitte põhja kõrbema, vaid lihtsalt vaikselt kuidagi küseb sinna põhja selline ilus kergelt pruun kiht.
kõigepealt, teemas püsimiseks esinen bõuld steitmendiga, et tatar vaatab igasugu helvestele kättesaamatust kõrgusest ülalt alla. eriti hea praetult.
aga huvitama hakkas, kas Teller otsustab ükskord ära, ons nimetavas käändes ‘puder’ või ‘pudru’ — esialgu tundub, et see sõltub pudru koostisosadest :)
musid noh, mis me vaidleme :)
oleme head lapsed ja ytleme yheskoos:
“kaerahelbepuder rosinatega – näm, näm”
aga KRUUBIPUDRU? suhkru ja värske jääkülma maapiimaga? mis teil SELLE vastu panna on?
;)
kruubid on head nõgesesupi sees. olete söönud? noorte värskete nõgestega. uskumatult hea.
Kui juba tatrapuder jutuks tuli – see on omaette ooper. Minu lemmikpuder ever-ever. Ainult et hakklihaga!
Aga tegelikult on kartulipuder üldse kõige parem.
Mannapuder suhkru ja kaneeliga ka.