Ülestunnistus, et tegin kunagi sõbra T.-ga Tartus Scootri fännklubi. Meil oli paarkümmend maksu tasuvat liiget, vähemalt paar numbrit ilmunud fännilehte ja kohtumine Scootriga, kui too Tartus Atlantises esinemas käis (mina olin sobivalt Taanis (või oli see Itaalia?) koorilaulu harrastamas). Tagantjärgi veidi piinlik, aga rohkem tekitab nalja. Kuulasin nostalgiast siis paar lugu Scootrit, neid, kus vähem karjutakse.

Jänedalt Aegviitu kulgev presidendi suusarada oli kohati isegi suusatatav. Et siis poriseks metsarajaks sumbuda. Tore jalutuskäik oli, täpselt poolepeal kena sild ja mäekülg, kus päikse käes võileibu süüa.

Cosmopolitan on ikka suht mõttetu ajakiri, kui leiad mõne loo, mida isegi huviga loeks, siis selgub, et see saab peale kolme lõiku otsa.

Tõde ja Õigus ei õigustanud minu arvates oma viit tundi. Lisaks ei hoiatata nooremat teatrikülastajat, et soovitatav on osata vene keelt ja natukene aru saada saksa keelest. Läti keele oskajaid vist nagunii väga palju pole, aga Eva ikka natuke tõlkis :)