Comments on: Sõna “reklaam” lehekülje ülaosas

By: Ando Urbas

Ando Urbas — Wed, 23 Nov 2005 13:11:57 +0000

Kui me räägime objektiivsusest, kallutamata uudistest ja heast ajakirjandusest, siis pakuks välja veel ühe teema. Nimelt lisaks otsesele reklaamiandjate survele, mille Hendrik suht hästi Kaja bloggys ära kirjeldas (kuigi ma ei tea, kas Digil on juba ette tulnud pärast ajakirja numbri ilmumist lakoonilist teadet sisuga “kõik meie reklaamilepingud kuni aasta lõpuni tühistatud” :), siis tuleks rääkida ka teisest, varjatumast survest.

Nimelt millest me kirjutame? Võtame kitsama näite, uudised, tooteuudised. Kui vaadata meie tehnikaajakirjanduse uudiseid, siis jääb mulje, et tehnikat toodavad vaid käputäis firmasid. Ühed ja samad firmanimed domineerivad. Kas nende tooted on tõesti niivõrd uudisväärtuslikumad? Pakun, et mitte. Lihtsalt, nende PR on hea – uudiseid genereeritaske ja saadetakse pidevalt postkasti, demotooted on alati saadaval, pildimaterjal pressinurgas olemas jne. Aga kuhu jääb toimetaja närv, tabamine, mis on tegelikult oluline ning vaade infomürast kaugemale? Sama lugu on testidega. Minu arust ei saa nimetada testivõitjaks kedagi, kui samast tootekategooriast on tugev tegija testist puudu. Jah, demotoodete saadavusega on meil nagu on, aga just seepärast on Arvutikasutajast nii mõnigi testi hoopis ära jätnud.

Eriti kurb on vaadata vahel mõnede päevalehtede IT-uudiseid. Saan aru, et aega on seal eriti vähe ning lugejagi ehk kas just rumalam, aga vähemalt ei oota väga tõsist IT-alasti infot just sellest kanalist. Ent mõningane kriitikameel võiks siiski toimetajatel säilida ja varuaeg jääda, et kahtlastele asjadele spetsialistidelt kommentaari küsida.

By: rivo

rivo — Wed, 23 Nov 2005 11:54:53 +0000

Priit, põhimõtted on paigas, aga eks libastumisi ikka esine. kahjuks. samas ei peaks olukorda lootusetuks või dramaatiliseks. pigem tuleks seda vaadata väljaandekeskselt, on neid, kes eksivad rohkem (kas kogemata, laiskusest või teadlikult), on neid kes eksivad harva ja neid, kes ei eksi.

By: Ain

Ain — Wed, 23 Nov 2005 11:20:55 +0000

Kui reklaamist rääkida, siis mis te sellisest asjast arvate? http://www.pornokunn.com

NB! Kontorirahvas, see teeb häält ka.

By: Indrek Kald

Indrek Kald — Tue, 22 Nov 2005 21:57:05 +0000

Reklaamtekst on vähemalt suuremates lehtedes reeglina eraldi kasti sees, märkega “kommertstekst” (vms), mitte kirjutatud ajakirjaniku poolt (ÄPs kirjutavad neid nt reklaamiosakonna töötajad), samuti ka kujundatud väljaande muust sisut erinevalt. See viimane puudutab ka ülaltoodud Mati Vabamäe näidet 21. nov ÄP lk 25 kohta. Reklaamtekst on visuaalselt selgelt eristatav muust ajakirjanduslikust materjalist.
Samas ei meeldi mulle sõnad “reklaamtekst” ja “tasuline artikkel”. Meedia tavatarbija ei pruugi süveneda/mõista, et tegemist on väljaande hinnakirjas oleva reklaamivormiga. Nii peetaksegi neid mõisteid näiteiks kinnimakstud ajakirjandusest, kuna lehed ise tunnistavad reklaamtekstide olemasolu…
Eraldi küsimus on minu arvates see, kuidas mingi info meediasse jõuab. Kui ka ajakirjanikule lihtsalt infot anda (st mitte artikli eest maksta), võib ikkagi mõni huvitatud osapool tunda end puudutatuna, nimetades artiklit tellituks. Kas see on siis tellitud artikkel, kui meedia ühelt osapoolelt infot saades kellegi suhtes kriitilise teema üles võtab, küsides samas ka vastaspoolelt kommentaari? Minu arvates pole.

By: Priit Kralla

Priit Kralla — Tue, 22 Nov 2005 18:59:23 +0000

“d) kommertsteksti ei saa võrrelda toimetuse produtseeritud looga, tegemist ei ole ajakirjandusliku materjaliga.”
Rivo, väga ideoloogiline lähenemine ja see on see ideaal mida lugeja soovib! – aga kuidas reaalsus on?

By: Priit Tamboom

Priit Tamboom — Tue, 22 Nov 2005 09:32:55 +0000

ehe vist panin puusse, võtan sõnad tagasi :-)

By: Rivo

Rivo — Tue, 22 Nov 2005 08:58:26 +0000

Priit, PR-lugude avaldamist pakuvad pea kõik meediaväljaanded, see on üks reklaamivorm.

küll on oluline siinkohal a) reklaamlugu on vastavalt märgistatud (reklaamtekst, reklaam, kommertstekst vms), vastasel juhul on tegu lugeja petmisega, b) kommertstekst jõuab lehte läbi reklaamiosakonna ehk see ei ole ajakirjanduslik materjal ja seda ei luba ajakirjanikueetika kirjutada, c) reklaamlugusid ei telli ega avalda väljaannete toimetusepool ehk ajakirjanikud, d) kommertsteksti ei saa võrrelda toimetuse produtseeritud looga, tegemist ei ole ajakirjandusliku materjaliga.

By: Priit Tamboom

Priit Tamboom — Tue, 22 Nov 2005 07:55:23 +0000

Eestis on artikli ostmine/müümine vist piisavalt igapäevane, et neid hinnakirjas hoida. Näiteks vaadake Delfi hinnakirja: PR-artikkel/3 päeva esilehel 3 500 kr sõltub artiklist info saadud: http://www.delfi.ee/news/reklaam/hinnakiri/

By: methodik

methodik — Mon, 21 Nov 2005 22:14:10 +0000

Arvutikasutajat aeg-ajalt ostva lugejana tõden samuti, et need 2-küsimuse tekstid on minus senini vaid üsna negatiivseid emotsioone tekitanud, kuna ametlikult ostetavaks reklaamiks ei oleks neid pidada küll osanud. Pigem varjatud reklaam, kuna kujundus ühtib kenasti väljaande enda omaga ning on äravahetamiseni sarnane igas numbris.

Auhinnamänguga on lood teised: kui on sponsor, siis on sponsor. Ikka kasulik asi, vähemasti win-win.

Olen ka suhteliselt regulaarne [digi] ostja ning kasutaks siinkohal review’de temaatika kommenteerimist: reklaamikahtlust Arvutikasutaja omad ei ärata, kuid kokkuvõtted-järeldused võiksid selgemini välja toodud olla (näiteks nagu digi-s, milles muidugi peamiselt vaid kõrged hinnangud muidugi nende objektiivsuses kahtlema panevad). Tehnilised parameetrid täpselt mõõdetuna on aga “konkurentsieelis”, samas tasub aga ka ilmselt sellele järgmistel kordadel dumbuseri seisukohast peale vaadata – et kas ikka on lõppkokkuvõttes arusaadav, mida nende numbritega öelda tahetakse :)

PS: Teller, kuidas Su kommentaarikasti kaudu loetavamat, topelt reavahega teksti oleks võimalik sisestada?

By: Peeter Marvet

Peeter Marvet — Mon, 21 Nov 2005 21:21:12 +0000

Kaja, minumeelest on väga hea, et sa selle teemaga lagedale tulid — tõsi kurb, et nimelt Arvutikasutaja niimoodi pasunasse sai.

Sest konkreetne rubriik on vaatamata märgistamatusele ikka oluliselt selgemalt “raadio-poena” tõlgendatav kui näiteks… noh mõni EPL lisa, mille suhtes abosluutselt kõik unustasid ära (või ei kavatsenudki huvi tunda) kust tekkis sobilikul hetkel raha ja mõte korraldada tarkvarapatentide teemaline ümarlaud.

Või siis need iga autorikaitsjate sügis- ja kevadkampaaniaga kaasas käivad hoogtööpäevad, kus teema iseenesest igal pool päevakorda tõuseb (kusjuures mitte päevauudisena, vaid ikka pikalt plaanitud intervjuudena). Mul vist õnnestus eelmine raks paar lugu tiba teise suunda keerata, aga küllap pidid siis ajakirjanikud pärast järgmise loo tasuta tegema :-)

Rääkimata muidugi Indreku viidatud lisadest jms naljakatest fruktidest (minu ammune soovitus ühele neist oli “kui spetsialistid kirjutada tahavad, las siis majandustarkvara looja kirjutab mobiiltelefonidest ja kasseti-täitja veebirakendustest”).

Aga paraku on nii, et nende probleemide tõttu seatakse ka ülejäänute rippumatus kahtluse alla. Ajalehtedega ei võitle, aga nende pseudo-ajakirjanduslike ilmutistega (misiganes-lisad) peaks küll midagi peale hakkama.

‘tea kas peaks alustama lugejate või reklaamiandjate inffimisest? Midagi “meie ei kasuta mehhaaniliselt konitustatud massi” tüüpi kleepsust kaanel?

By: täri

täri — Mon, 21 Nov 2005 21:16:17 +0000

näedsa siis. blogijad ei kinnita/kontrolli allikaid… aga poleemika… missssuuugune… hea et leim ei ole…

By: Gea

Gea — Mon, 21 Nov 2005 20:44:39 +0000

Väike märkus Mati Vabamäele, kes kirjutas: “Indreku väite toetuseks vaadake tänast ÄP, lk.25. Jah, imepeen kastike on ümber, mõni lugeja võibki aru saada, et on reklaamtekst, kuid ei pruugi. Samas lk. 21 Tüüpiliste kinnisvaratehingute kirjeldus ja loomulikult maakleri või firma nimi sealjuures. Pole reklaam?”

Ei ole jah reklaam, sest selle eest pole makstud.

By: Indrek

Indrek — Mon, 21 Nov 2005 20:26:46 +0000

Ehh Hendrik-sinisilm. Võta suht suvaline väljaanne, olgu selleks EPL, EE vms, vaata neid “lisasid” ja ütle, et seal ei ole suurem osa tekstid kellegi tootereklaam. Sinna juurde Arvutimaailma toredad ühe-kahe brändi numbrist numbrisse haipimised, uskumatu ajakiri Ärielu, kus minule kui põgusale lugejale tundub, et ainult tasutud PR teated ja artikid ilmuvadki jne. Siis veel kuulen siit ja sealt köögipoolelt, palju kusagil keegi ajakirjanik artikli või kahe eest küsib ja nii see pilt kujunebki.
Mõnel puhul ei liigu rahapatakas, vaid käib keegi-tunneb-kedagi sündroom, millest tuleneb ka käsi-peseb-kätt sündroom.

Mina ei viitsi siin väga üksikjuhtumeid tõestada, nagunii kõik salgavad ka ja see polegi point, mina räägin sellest, et ühtteist ma tean ka ja nende teadmiste valguses paistavad paljud väljaanded teistmoodi. Ma usun, Hendrik, et sina pole kunagi raha võtnud, aga kas sa tõesti arvad, et kõik pressis töötavad inimesed on samasugused? Hästi elada tahavad kõik, aga osad ajakirjanikud on kahjuks keskpärased, mõni suisa …
Aga leimikampaania on tore teisejärguline asi, mille varju saab mõnegi suurema probleemi mehkeldada, aga enne valimisi hea loosungifakt kasutada.

By: Kaja

Kaja — Mon, 21 Nov 2005 20:18:11 +0000

Aga jah, igal juhul ma vabandan siinkohal Praktilise Arvutikasutaja ees sellepärast, et ma neid oma ajaveebis nimepidi avalikkuse ette tirisin, neile endale seda ütlemata. See ei olnud minust viisakas. Sorry.

By: Kaja

Kaja — Mon, 21 Nov 2005 19:58:57 +0000

Oops, olen nüüd oma ajaveebi võimalikku mõju ilmselgelt alahinnanud ja sellega enda jaoks üllatuslikult suure poleemika vallandanud -eks nüüd siis tuleb edasi seletada. Ja edaspidi püüan siis oma ajaveebi vähem poleemikat tekitavaid asju kirjutada, sest tõepoolest – seal ei esinda ma mingil juhul oma tööandjat, vaid ikka ja ainult iseennast. Nii et Ando, palun sõima mind isiklikult, kui arvad, et asi on seda väärt, aga mitte kui minu tööandja esindajat.

Ja avaliku vabanduse ootust poleks ma ilmselt osanud kah mitte Telleri ajaveebist otsida, vaid pigem ikka enda omast või siis oma meilboksist :)

Lisan siia siis selgituseks copy-paste enda ja ajakirja kirjavahetuse, et igaüks saaks asja üle ise otsustada. Mõistan, et mulle meilitsi laekunud väljendus “lehekülg on märgistamata ja kommerts” oli algaja töötaja eksimus (muide, väga sümpaatne töötaja oli, palun ärge temaga pahandage). Aga viidatud väljendusega peaaegu samavõrra sümpatiseeris mulle see, et “lehekülje reklaamiga kaasneb võimalus ettevõttel tutvustada end läbi kahe küsimuse”.

—–Original Message—–
From: Mati Vabamäe [mailto:ak@arvutikasutaja.ee]
Sent: Wednesday, November 16, 2005 9:56 AM
To: Kaja Pino
Cc: kaia@arvutikasutaja.ee
Subject: RE: kaks küsimust

Tere,

Aitäh kiusamast, tavaliselt inimesed ei süvene sellesse, mida pakutakse :)
Ilmselt meie kaastöötaja ei väljendanud ennast päris korrektselt, see tuleb
talle andeks anda, ta alles mõned päevad tööl.

Õigem arusaam sellest oleks selline, et lehekülje reklaamiga kaasneb
võimalus ettevõttel tutvustada ennast läbi kahe küsimuse. Reklaampind on
reklaampind ja rubriik on rubriik. Ilmselt läksime kergema vastupanu teed ja
meelitasime klienti 1 1/2 lk reklaamiga.
Kõik reklaamtekstid ja jutud on meil nagu ikka kombeks, märgistatud tekstiga
“Reklaamtekst”.
Loodan, et selgitus oli piisav ja ei mõjuta kuidagi teie positiivset
reklaamitegemise otsust meie toredas ajakirjas.

Edaspidisele koostööle lootma jäädes,

Mati Vabamäe
Peatoimetaja
50 86 524

http://www.arvutikasutaja.ee

—–Original Message—–
From: kaia@arvutikasutaja.ee [mailto:kaia@arvutikasutaja.ee]
Sent: Wednesday, November 16, 2005 9:35 AM
To: Mati Vabamäe
Subject: kaks küsimust

Aitäh!
Aga ma ikka kiusaks – mitte Teid, vaid ajakirja kontseptsiooni koostajat -
küsimusega, et kuidas saab ajakirjanduslikku rubriiki reklaamteksti müüa :)
Mulle kui firma esindajale oleks see muidugi kasulik, aga lugejana paneb
sügavalt kahtlema ka muude teie väljaande tutvustuses lubatud “objektiivsete
testide” objektiivsuses…
Ja ehkki selline asi oleks mulle kui kliendile kasulik, ei pea ma seda
õigeks.
Aga,nagu öeldud, on see lihtsalt retooriline küsimus ega mõjuta EMT
võimalikke
reklaamioste korrektselt märgistatud reklaamipinna osas.
Trv, Kaja