siimteller-ät-mac.com
siimteller @ mac.com
siimteller[teadküllmis]mac.com
minumeiliaadress, aga enne nägemist pead kehval pildil oleva sõna sisse toksima.
Tüütu, mis? Miks ma ei saa neil aadressitel lihtsalt klikkida, et kirja saatma asuda? Teemaks siis klikitavad meililingid ja miks kodulehtede omanikud neid vältida püüavad. Või õigem oleks öelda – paaniliselt kardavad.
Spämmibotid on tüütud programmijupid, mis internetilehti läbi kammivad, et sealt meiliaadresse leida. siimteller@mac.com kujul olevad aadressid on neile lihtne saak ja tulemuseks minu e-posti aadressi lisandumine kümnetesse spämmilistidesse. Mis, me kõik teame, on väga paha, eksju.
Lahenduseks ongi inimesed välja mõelnud, et kirjutame aadressi kuidagi natuke teistmoodi, siis ei saa vaene robot aru, et tegu meiliaadressiga. Ma ei tea, kui tõhus sellise käitumise eri lähenemised on, aga kasutajana tean, et jube tüütu, kui ma ei saa meiliaadressil klikkida, vaid pean mingit keemiat tegema. Eraisiku kodukal on ehk mõistetav, et see on kõige lihtsam lahendus, aga firma kodukal näitab see vaid puhtalt firma laiskust ning probleemi kasutajate/klientide õlgadele veeretamist. Eesti ettevõte – ära ole palun nõme, aitäh.
Kaks soovitust:
1. JavaScript või Flash – ilus klikitav meiliaadress kodukalt, kuigi natuke nikerdamist, et see sinna välja saada. Wired õpetab.
2. Korralik e-postiteenuse pakkuja, mis spämmi enne sinu postkasti jõudmist ära kaotab. Ma olen aastaid oma erinevaid meiliaadresse avalikult ja ilma mingisuguse turvata netti riputanud, aga minu postkasti jõuab päevas e. üks-kaks spämmkirja. Kasutage näiteks Google’i Gmaili.
“Korralik e-postiteenuse pakkuja, mis spämmi enne sinu postkasti jõudmist ära kaotab. Ma olen aastaid oma erinevaid meiliaadresse avalikult ja ilma mingisuguse turvata netti riputanud, aga minu postkasti jõuab päevas e. üks-kaks spämmkirja.”
Oleks asi vaid nii lihtne. Kui palju sulle vajalikke kirju on lihtsalt jäänud kaduma, ehk on spämmi pähe ära kustutatud? Kuna sa nendest midagi ei tea, arvad, et selliseid polegi olnud? :)
Mul on ise õpetatud spämmifilter mille tabamusprotsent on hetkel 99,72. Kui arvetsada, et päevas näiteks tuleb 500 maili, siis kuigi tabamusprotsent tundub suur, tuleb päeva kohta ikkagi kuskil viga. Ja teenusepakkuja filter on kaugeltki ebatäpsem kui see, kuna ei ole konkreetse inimese kirjasisu järgi õpetatud.
Mul isiklikult on näiteks aol.com aadressidele maili saatmisega läbi aastate olnud probleem, kuna tundub, et nad lihtsalt konkreetselt kustutavad pooled kirjad ära.
“Kui palju sulle vajalikke kirju on lihtsalt jäänud kaduma, ehk on spämmi pähe ära kustutatud?”
Mulle teadaolevalt – 0. Võib-olla mõned kirjad on kaduma jäänud, ma ei tea. Aga kindlasti pole need “vajalikud” olnud, sest muidu oleks ju puudust tundnud neist.
Ma ei tea, kuidas Mac.com oma filtreerimist tean. Neil on kindlasti midagi serveri pool olemas ja viimase noppe teeb desktop klient, sest päevas mõned kirjad ikka Junk folderisse ilmuvad.
“Mulle teadaolevalt – 0″
Õndsad on need, kes on vaimust vaesed :P
@Rebaseonu
Mismõttes konkreetse inimese kirja sisu järgi õpetatud? Minu regulaarkorrespondendid on mul whitelistis, seega jääb ära igasugune filtri koolitamine just selle inimese käekirja tundma. Aga kui ta pole mu korrapärane kirjasõber, siis ei oleks niikuinii materjali, mille alusel filtrit teda tundma õpetada.
Ma muidugi teiste inimeste kirjasõprade kohta öelda ei tea, aga mul pole gmail senini küll ühtegi õiget kirja maha kandnud. Herr Sepale vihjeks – üllataval kombel saab spämmikausta aeg-ajalt ise üle vaadata, mille tõttu omandab fraas “mulle teadaolevalt – 0″ praktikas piisavalt hästi kasutatava väärtuse :-P
Joomla! CMS, mida me DT-s hoogsalt kasutame, kasutab e-maili aadressidega e-mail cloakingut, mille korral on e-maili aadress küll brauseritele arusaadav, kuid seda ainult hetkel, mil hiir on aadressi peal. Saavutatakse see JavaScripti abil ning ma ei tea, et oleks piisavalt võimsaid roboteid, mis JavaScripti jooksutaksid ja cloakingust mööda pääseksid.
Veider, kui inimesed väidavad, et neil ei lähe kirju kaduma, kuna and ei tea nendest kirjadest midagi.
Tüüpiliselt lähebki kaduma selle inimese kiri, kes pole sulle kunagi ennem kirjutanud ja ka hiljem paljudel juhtudel ei kaeba, et saatsin aga vastust ei saanud.
Millisel juhul selline seis tekib? Ükskõik mis firma puhul — kaotab potensiaalseid kliente. Firma reklaamib oma aadressi välja, kuid kliendi saadetud kiri kaob kui musta auku. Firma seda ei tea taga otsida, samas klient arvab, et talle lihtsalt ei viitsita vastata. Firmast tekib sitt arvamus ja arvatavasti pöörtutakse konkureeriva firma poole.
Ajan ise ära neti kaudu ja mulle kirjutab palju võõraid inimesi (kasutajatugi jms). Ükski firma endale sellist asja lubada ei tohiks, et kliendi kirjad kaovad ära, eriti kui klient tahaks näiteks sult midagi osta. :)
See asi pole ainult firmade rida, kuigi nendel võiks mail ikka kuulikindel olla.
Lisaks puutun just kokku sellise asjaga, kui vastan mõne inimese kirjale aga tema väidab, et pole mu vastust kätte saanud. Ehk siis kasutaja ISP lihtsalt kustutas selle ära arvates, et tegu on spämmiga. Kurb variant, aga sellist asja juhtub rohkem kui harva.
White list on abiks, kuid ajast ja arust tehnoloogia põhjusel, et tundmatuid inimesi pole võimalik sinna listi panna ja palju spämmi saadetakse kellegi teise nime alt, ehk siis see list automaatselt legaliseeriks sellise spämmi.