On raske leida küünilisemat elukutset kui tänane ajakirjanik Eestis. Sellest hetkest, kui meedia ei ole midagi enamat kui lihtsalt üks ettevõtluse vorm, äriregistri kood, ei ole ajakirjanik enam ajakirjanik, vaid, nagu reklaamimaailmas kutsutakse, copy-writer. Keegi, kes disainib tekste, mille eesmärk on müügiedu. Ülikoolis lubati midagi hoopis muud ning see teadmine teeb inimesed mürgiseks.
Kui Mihkel Raud kirjutaks mõnes blogis midagi tabavat, siis oleks sellel varsti kolmandik või pool neist lugejaist, kes loeksid tema sama head kolumni Eesti Päevalehes. Jah, loomulikult, on inimesi, kes seda blogi kohe üles ei leia, kuid nende hulk ei suurene ajas, vaid väheneb. Eriti karm oleks aga asi siis, kui Raud otsustaks blogi teha koos Andrus Kivirähaga. Siis, ma kardan, et võiks külastajate hulk olla isegi suurem kui meeste eraldi kolumnide puhul ajalehes.
