Loobusin Ekspressi lugemisest vast nii kaks aastat tagasi, lünklikult vaatasin küll huviga Areeni, kui see kusagil näppu juhtus. Paar nädalat tagasi arutasime, et uue formaadiga Ekspressi võiks huvi pärast osta, aga pole veel jõudnud. Piirdun siis teiste kriitikaga Varraku raamatublogist, sest sealne Areeni võrdlus Sirbiga tundus piisavalt intrigeeriv.
Sisuliselt on Areen seega taandatud ajalehe kultuurirubriigiks. Ja kuigi ma täitsa usun, et Areeni maht võib jääda (vähemalt esialgu) samaks, kui ta oli enne, siis on kummatigi selge, et uuel kujul minetab Areen oma senise iseseisva identiteedi ja muutub tavapärasteks kultuurikülgedeks. Millest on kahju, sest Areeni eripära seisneski selles, et teda oli võimalik käsitada omaette kultuurilehena, samadel alustel Sirbiga, mis lihtsalt ilmus EE vahel (umbes nii nagu Diplomaatia ilmub Sirbi vahel). Ja autorid, kes kirjutasid Areeni, tajusid ennast eeskätt Areeni, mitte Eesti Ekspressi autoritena (vähemalt nii oli see kindlasti minu enda puhul). – “Ekspressi uuest kujundusest”, Marek Tamm
Ekspressi telekava on jälle üks Eestis ilmuvatset käepärasemaid filmide ja telesaadete tutvustusi. Kasutan seda juba aastaid ja tahaks kasutada ka edaspididgi. Kas see on kindel, et ma saan seda teha? Kurat, ei ole! – “Ekspress ajakirjaks? Hmm, ei ole tore”, Ilona Martson
Viimase arvamusloo kommentaarides seatakse Areeni-Sirbi võrdlus ja positsioon ka koheselt küsimuse alla. Samas on Oop kirjutanud suurepärased read:
Aeg on mul ju yks, sellele konkureerivad kõrvuti Ekspress, Guardian, Murakami ja Viiding, lähedastest inimestest rääkimata. On ainult tervitatav, kui keegi oma osa vabatahtlikult tagastab.
Viit ka Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi loole “Milline saab olema uus Ekspress?”
