Utrecht, Holland, detsember, kui esimene lumi maha tuli. Okei, meil Eestis on natuke rohkem lund, aga rattureid nägin täna pooleteise tunni jooksul 2 (kaks). Ühte tean veel, tervitused, Oksana :)
Utrecht, Holland, detsember, kui esimene lumi maha tuli. Okei, meil Eestis on natuke rohkem lund, aga rattureid nägin täna pooleteise tunni jooksul 2 (kaks). Ühte tean veel, tervitused, Oksana :)
*teeb Mr. Fox’i trademark liigutust*
Lubage Oksanal nüüd end nüüd välja elada teemal “Trollijuhtide salavimm jalgratturite vastu”.
Pedaalin ma eile rahulikult koju, ühelt pool sõidutee ja teiselt sitane 1,5m kõrgune lumehang, teeäärt peitmas. Mõnusat jalgrattasõiduga kaasnevat awarenessi ja elusolemise tunnet jätkus senikaua, kui järjekordne trollijuht surus mind jälle nii tee äärde, et jäin kiirusel pedaaliga jäisesse hange kinni ja püüdsin elu eest sõidutee peale autode vahele mitte alla veereda. Selletalvise sõidukarjääri jooksul siis kolmas kord. Võib-olla on üks ja sama draiver suure trolli ja väikese egoga. Ptüi.
Kui seda liikuvat pilti vaadata, siis hakkavad lisaks liikujate arvule veel silma, et seal sõidetakse põhiliselt jalgrataste, mitte spordivahenditega ja vajadusel näidatakse enne pööramist ka suunda.
:)
Ega see lumi siin Hollandis jah rattureid eriti kõigutanud. Natuke aeglasemalt veeresid, aga keegi sõitmata selle pärast ei jätnud :)
Alustasin ka üleeile rattahooaega. Kahel eelmisel talvel olen bussiga sõitnud keskmiselt kaks nädalat, kui rohkem lund on olnud. Sel talvel oli erinevaid pileteid pooleteist kuu jagu ja sessi ajal sai autoga liigeldud. Aga jah, nüüd kett õlitatud, rehvirõhk paigas ja asfaldil juba ka mõned kuivad kohad. Esimene kukkumine ka tehtud.