Kõik teleritootjad rõhuvad uute mudelite puhul kiirele netiühendusele ja sellele, et ühel või teisel moel on seal saadaval sisuteenused, mida täna kasutaja/vaataja harjunud pigem arvutiga seostama. No näiteks Youtube’i videod, USA-s ülipopulaarne Netflixi videolaenutusteenus, ilmainfo jne. Ka LG pole ses suhtes erand ja sisuteenuste tähtsust rõhutati pidevalt. Kõigi soov on, et teler muutuks passiivsest tarbimiskanalist aktiivseks… ikkagi tarbimiskanaliks.
Ajakirjanike küsimuse peale, et kuidas kohalik sisustootja oma teenusega LG telerisse saab jäi lõpuni rahuldav vastus saamata. Läbirääkimised käivat nii Ukrainas kui Venemaal (suurkorporatsioonile omaselt on Baltikum idaregiooni hulka kuuluv) kohalike sisutootjatega, aga mulje jäi, et tegu on pigem ükshaaval lähenemisega. Tulevikus on plaanis Apple’i AppStore’i tüüpi avatum lahendus, kuhu kõigil lihtsam pääseda. See avaks uue tohutusuure turu näiteks täna mobiilidele pisikesi mängukesi tootvatele firmadele, aga loomulikult ka sotsvõrkudele a la Facebook, meelelahutusettevõtetele jne jne.
LG presentatsioonist silma jäänud tulevikuennustused ja muud märkmed:
2013 a. on 55% müüdavatest teleritest LED-id.
2013 a. on 50% maailmas müüdavatest telekatest 3D.
2013 a. on 90% maailmas müüdavatest telekatest broadband ühendusega.
2010 tuleb turule 42 3D filmi (2009 aastal tuli 17).
LG võidab Baltikumis kõvasti turgu. Eestis 2008 10,2%, 2009 29,7% (Philips suurim kaotaja).
2010 teises pooles tulevad LG-lt ka 3D LCD- ja plasmatelekad (loe: odavamad 3D telekad).
Demotud 15-tollist OLED teler (EL9500) (ülal pildil) oli tõesti superpildiga ja superõhuke. OLED-i eelis ongi pildikvaliteedis, madalamas voolutarbes ja tavalise taustavalgusega LCD ekraanidest oluliselt õhemas ehituses. Ideaalne ekraan, mida sülearvutites kasutada. Hind on täna aga päris soolane – 1800 eurot.
