Me kass Tõnuga juhtus siin suure soojaga selline lugu, et läks teine veidi rikki. Uudistest oli koduloomadega seoses kurvemaidki lugusid kuulda. Tõnu on üsna paksu karvaga ja armastab koledal kombel päikest, mõistust teisel aga vähevõitu, ei taipa ära, kui liiga soojaks läheb. Igatahes eelmise nädala suure soojaga muutus ta järjest loiumaks. Üritasime küll teda varju ajada ja veekausi äärde saata, aga suurt tolku sest polnud, endalgi oli kuumuses raske olla.

Reede päeval Saaremaale suundudes pakkisime kassi autosse, ei tahtnud kodusesse sauna jätta. Autos otsustas Tõnu midagi uut kogeda ja oksendas toredasti puuri täis. Saaremaal läks asi täitsa hulluks. Sõna otseses mõttes – muidu laisk ja unelemb seltsimees arvas, et kõige parem on päev läbi ringiratast kõmpida, kõmpida ja kõmpida. Uni on nõrkadele, sama moodi joomine ja suures osas ka söök.

Näha oli, et ega pea tal enam eriti jaga ja magamatusest ning tema kohta pikast jalul olemisest hakkasid igasugu reaktsioonid ja refleksid järjest halvenema. Pühapäeval lootsime veel, et kuna ilm oli vahepeal jahemaks läinud ja õhtul koju tagasi jõudsime, siis asi korda läheb, kuid esmaspäevaks erilist muutust polnud. Mure hakkas ikka juba päris suureks muutuma.

Ei jäänud muud üle, kui loomaarsti juurde minna. Seal kontrolliti pupille (ei reageerinud eriti adekvaatselt) ja reflekse (puudusid) ja nii see Tõnu vereprooviks ja jälgimiseks palatihaigeks jäigi. Arst kahtlustas palavusest tingitud ajuturset. Tehti mingit hormoonravi, istus tilguti all nagu sõjaveteran ja võlus loomaarsti abilise ära.

Täna saime juba natuke elusama kiisu tagasi. Magab, peseb end, ei kõnni enam kuutõbisena ringi. Õnneks on ilm ka mõnevõrra jahedam.

Igatahes olge oma koduloomadega siis ettevaatlikud, nad ei oska selle peale tulla vist, et päevas 3 korda dushi all käia või jäätist süüa.