http://meieraha.eu visualiseerib Eesti riigieelarvet.
Sel nädalavahetusel toimus järjekordne Garage48 üritus, mille käigus 48 tunniga loodi 11 e-teenust. Fookus oli seekord avalikel ja tasuta teenustel, mis baseeruvad open data’l e. riigilt, ministeeriumidelt, kohalikelt omavalitsuselt, ametitelt ning muudelt riigile kuuluvatelt või riigi rahastatavatelt organisatsioonidelt saadavatel andmekogudel.
Olles jälginud korraldajate pingutusi, et eelmainitud organisatsioonid endale “kuuluvat” või enda hallatavat mittepersonaalseid andmeid välja annaksid e. neile juurdepääsu lubaksid, võin väita, et e-Eesti on surnud. e-Eesti tappis sõnades kõike IT-ga seonduvat toetav, kuid reaalselt mitte mingeid samme astunud valitsus ja Riigikogu, kes pole andmekogudele juurdepääsu võimaldamist kohustuslikuks teinud.
Et ma niisama ei lahmi, siis mõned näited:
1. Ametlikud teadaanded on võimalik kohvipausi jooksul panna Google’i kaardile, et saaksin leida just minu piirkonda mõjutavad sündmused. AGA see pole võimalik, sest infot väljastav XML-teenus on tasuline (sic!). Ühe märksõna päring maksab €0,63. Allikas: “Open Data” rakendus ühe kohvipausiga
Kasutades Mobist ja Fortumost tuntud eduka ettevõtja Rain Rannu :
Maksame makse ja siis veel teist korda, et maksuraha eest toodetud andmeid kasutada?
2. Postiindeksi otsing post.ee lehel on aastaid mu pead halliks ajanud, sest puudub võimalus otsida maja numbri järgi. Jõudu kõigile näiteks Pärnu mnt või Vabaduse pst tulemustest soovitud maja indeksi leidmisel. Olen näinud isetehtud otsingut, mis selle probleemi kõrvaldas ning andis ilusa vastuse näiteks “Pärnu mnt 146″ päringule. Kahjuks pole see lahendus legaalne, sest sihtnumbrite allalaadimisleht sisaldab reegleid:
3.1.8. Kliendil pole lubatud allalaaditud sihtnumbrite andmebaasi terviklik või osaline võõrandamine kolmandatele isikutele ilma POSTI eelneva nõusolekuta.
3.1.9 Kliendil on keelatud sihtnumbrite andmebaasi publitseerimine ilma POSTI eelneva nõusolekuta.
3. Trammi- ja trollibussikoondis soovib raha, et anda välja GPS-infot, kus nende trammid parasjagu asuvad. Nii jäi sel Garage48 üritusel üks tore mobiilirakendus loomata.
4. Pole võimalik, ei-saa-suhtumine
We can’t provide you access to Estonian gov data sources this weekend. We don’t just work on weekends ()
Toortõlge RIA esindaja vastusest Garage48 Open Data üritusel kõlab laias laastus, et “meilt andmeid ei saa sel nädalavahetusel, me nädalavahetusel tööd ei tee.” Eks andmebaasid taha ka puhata. Nali naljaks, aga suhtumine, mis siit läbi kumab, on lihtsalt kurb.
Täiendus 1:38: Sain tsitaadi autorilt kirja koos lause konteksti panemisega, loodan, et te ja ta ei pahanda, kui täiendan lõiku alles hommikul, voodi kutsub.
5. Viimase G48 raames sündinud teenused keerlevad kõik Eesti ja Eesti andmete ümber, kuid ükski neist ei sündinud .ee veebiaadressile. Asi pole veebiaadressi hinnas, omamaist aadressi nädalavahetusel lihtsalt nii kiirelt ei saa.
Parandus: Hea meel, et eksisin – www.ajapaik.ee täitsa tuli G48’lt, saab küll kiirelt. Pigem teadvustamise teema, et ka .ee domeeni saab kiirelt, ei pea .com-i minema.
6. 112mobile.org – Sel nädalavahetusel ehitas entusiastlik tiim 48 tunniga kurtidele ja tummadele mõeldud 112 hädaabiteenuse. Sama probleemi lahendab SMS-112 teenus valmib riigil sügiseks ja maksab 318 000 eurot. 48 tunnile paar nädalat vabatahtlikku aega lisades oleks töötav, reaalselt vajalik ning päästeameti süsteemidega kenasti haakuv teenus olemas. Hiljem saaks tiim valminud teenust teiste maade päästeteenustele pakkuda, siis juba raha eest, sest e-sõbralikus Eestis saaks asju kiirelt ja odavalt testida ja valmis ehitada. Ei ole vaja suuri investeeringuid, kuude-pikkuseid pilootprojekte, piisab avatud mõtlemisest ja avatud süsteemidest.
On sul veel näiteid? Lisa kommentaaridesse, teeme ühe hea kogu, mis mõnele e-Eesti pärast südant muretsevale poliitikule koalitsioonikõnelustesse kaasa anda.
On sul näiteid heast kogemusest, kus riigiasutus andmetele juurdepääsu võimaldas ja sellest midagi vahvat sündis?
Mida avatud juurdepääs riiklikele andmekogudele Eestile annab?
Juurdepääs postituse alguses mainitud organisatsioonide andmekogudele rikastab kogu Eesti IT-ökosüsteemi. Mahukas andmestik annab noortele arendajahakatistele võimaluse luua teenuseid, mille mastaapi nad ise nii naljalt ei saavutaks. See annab kogemust andmete analüüsil, töötlemisel, esitlemisel, hiljem osutub see kogemus marjaks ära “päris” tööd tehes. Maailmaturgu vallutava firma palgale kandideerides on väga suur vahe, kas CV-s on tehtud tööde hulgas “tegin kolmele väikefirmale veebilahenduse” vs. “ehitasin miljonit andmekirjet haldava parseri, panin selle kokku X teise teenusega ja launch’isin non-profit veebiteenuse, et oma Y koodimisoskust parandada ja testida”.
Riigile tähendaks see, et ei pea osade e-teenuste saamiseks korraldama riigihanget, maksma miljoneid kroone ja siis saama meedias piki pead, sest teenus töötab vähem kui keskpäraselt (näide: www.peatus.ee). Rääkimata sellest, et kasutaja e. riigi kodanik ei saa osasid teenuseid üldse, teisi saab aeglaselt ja sinna kuluv raha võiks midagi muud head teha.
Eestis on nii palju veebi- ja mobiiliarendajaid küll, et nende seas on igasugu eri huvidega inimesi, nii sünniks ka teenuseid seinast seina. Mõni rohkem kasulik, teine rohkem huvitav eksperiment. Aga, nagu ütlesin, rikastaks iga selline lahendus kogu meie IT-ökosüsteemi.
Lisakuulamist: eilne Restart, kus Korobeinik-Aavik koos Margus Püüa ja Mart Laariga üritasid diagnoosi panna, kas meie IT-tiiger on surnud või karu kombel talveunes.
Lisalugemine: data.gov.uk Opening up government e. Suurbritannia valitsuse tasemel toetatud ja tehtud avatud andmete lahendus.
Lisalugemine: EPL: E-riik on paberist – tõestus leitud
Lisalugemine: Daniel Vaarik: Žüriiliikme märkmeid Garage48-lt
Lisa päev hiljem, 16:02: Hea meel tõdeta, et korraldajate, osalejate ja kommenteerijate lausetest tuleb välja, et jätkub ameteid ja organisatsioone, kes tahavad ja jõuavad algatustega kaasas käia. Üritan neist veidi hiljem eraldi postituse teha, lood on märkimist väärt.
Kuigi pole jõudnud viimast Restarti veel kuulata, võib arvata, et Püüa ja Laar arvavad e-riigist üsna optimistlikult. Siim, äkki ütled paari sõnaga, kas on lootust asjade paranemiseks? Või mille taha asi reaalselt jääb? Kas tõesti ei viitsi ametnikud ja dba’d ennast kokku võtta, kuna puudub “motivatsioon” ülevalt poolt? Millist parteid siis valima peab, et asi muutuks?
Eesti Posti indeksitega on selline huvitav asi, et need on ainult Eesti Posti omad. Keegi kolmas posti ettevõte võib vabalt teha omad indeksid. Ehk kas indeks on olemas või ei ole ei tohiks mingit pilli puhuda.
Eelmisel aastal sai suheldud maaameti inimestega ja vastus oli selline
“Kuna Eesti Post töötab eraõiguslikel alustel siis ei saa riiklik aadressiandmete süsteem neid indekseid levitada.
Riiklikult ei ole postiindekseid Eestis üldse olemas. Iga postiteenuse pakkuja võib luua oma indeksite süsteemi. Majandus- ja Komunikatsiooniministeerium ei ole vaatamata Maa-ameti ettepanekutele seda teemat õiguslikult reuleerinud.”
Ajapaik.ee sai läbi ja lõhki kodumaisele domeenile. Kui ma nüüd ei eksi, siis paari tunniga oli olemas.
Eesti Startupi Juhtide Klubi on viimase paari kuu jooksul saatnud selged ettepanekud, mida peaks riiklikul tasemel E-Tiigri ja kogu IT startupi maastiku paremaks üles äratamiseks tegema. Reformierakond kuulas küll ära, aga sisuliselt ikkagi kuulda ei võtnud kui IT platvormi kokku pani. Samuti ei võetud kuulda ka nende enda nimekirjas kandideeriva Andrei Korobeiniku mõtteid. Seega on nende IT visioon kabinetis sündinud sisutühi mull. Sarnane suhtumine on ka IRLi poolt, kes on ka palju kurja kuulsust kogunud .ee domeeni reformi läbi viimisega.
Ametniku ja poliitikute jaoks on tegemist teemaga, millest väga aru ei saada ja mis ei too KOHE kümneid tuhandeid lisa-hääli. Kuna teised erakonnad ei määra riiklikul tasandil suurt midagi, siis nendega pole kokku puutunud.
Garage48 Avalike Teenuste raames saadud kogemus on nii külmalt kainestav, et paneb minu jaoks sügava kahtluse kogu Eesti IT tuleviku. Raadio-saates esinenud Margus Püüa jäi kahjuks ürituse planeerimise käigus tabamatuks (s.t. ei vastanud meile) ning ta suutis Garage48 üritust samuti nii külastada, et saime sellest alles hiljem teada. Seega pole ma hetkel sugugi kindel, kas ta on tegelikult eksisteeriv inimene või kõigest välja mõeldud legend.
Pingback: Garage48 tõi OpenData temaatika kaardile
riigi erinevatel organisatsiooniedl pole mitte mingisugust huvi vabatahtlikult andmeid vabaks lasta. seespool olles põrkasin esimesena selel vastu, et kes teeb juriidilise analüüsi, mid atohib välja anda ja mida mitte. piiratud ressursi tingimustes kukkuski mõte laualt maha, sest ei leitud piisavalt aega/prioriteeti.
mina tahaksin teha politsei.ee lehel päringu, kus kohas patrullpolitseinikud minu või minuga seotud auto andmeid kontrollinud on. saaks teha autentimise ID kaardiga, ARK baasist info, mis autot mulle kuuluvad ja politsei baasist GPS info ja kõik see kaardile joonistada. ja saad isekeskis analüüsida kinni pidamiste arv vs. nägemiste ja andmekontorlli arv. paar aastat tagasi oli suhe minu puhul 1:75-le.
Olles veidi riigiasutustele töid teinud ning selle looma kõhtu kaenud ja kuigi ma ei pea end sel alal paljunäinuks, jääb mulje, et põhjusi on laias laastus kolm:
* Sisikond ei kõlba avalikustada. Ja mitte alati kellegi pahatahtliku sussermusseri tõttu vaid ka ajaloolise segaduse pärast – ses osas üks kuulsamatest peaks olema näiteks Ehitisregister.
* Puudub ka lihtsalt motivatsioon avalikustada. Mõtteviis, lähtuvalt eelmisest punktist on tegelikult ju arusaadav: “vaevalt, et sellest kellelgi midagi paremaks läheb, pigem tekib mõnest tühjast tüli”.
* Puuduvad head vahendid avalikustamiseks – ma ei mäleta, et ma oleks mõnes infosüsteemide alases riigihankes märganud, et isegi oleks nn “nice to have” sektsioonis mainitud, et andmed, ka näiteks isikustamata kujul, vaid kasvõi statistilist eesmärgi silmas pidades, võiksid mingil kujul kuhugi välja paista.
Mida saaks omalt poolt ära teha? Alustada viimasest ning kantuna äsjalõppenud G48 tõestusest, et Kodanikule suunatud teenus või informatsioon ei pea esiteks olema väga kallis või näiteks saab tehtud hoopis tasuta (112mobile.org näide siis). Kuna meie varsti lõpetav ning arvatavasti jätkav-alustav valitsus on majandusküsimustes äärmiselt pragmaatiline, siis mulle tundub, et kogu open data idee äramüümine riigiisadele saakski toimida vaid nii – osutada a) märkimisväärsele kulude kokkuhoiule ning b) võimalusele Demokraatia ning Kodanikuühiskonna lippe liputada :p.
Ettevõtlikke ja/või Hulle, kes heameelega andmetesse kaevuksid ning neist informatiivse (ja kindlasti ka intrigeeriva) välja imeksid, on meil piisavalt, ma usun.
Vajame me Eesti Avatud Andmete Kogukonda, mis tõmbaks tähelepanu probleemile ning oleks valmis lahendusi pakkuma? Siim ja kõik siin kommenteerijad ja retweetijad on justkui juba liikmeks astunud…
Riigipoolne probleem tekkist asjaolust, et Eesti e-tiiger ei suutnud piisavalt kaugele näha ning kukkus iseenda kaevatud auku.
Ehk siis, e-asja ägedalt arendades jõuti senivalitseva arusaamani, et Riik peab kõiki noid teenuseid ise pakkuma (peatus.ee elavaks näiteks). Too pakkumine koosneb loomulikult mõttetult kallitest riigihangetest ning ebakompetentsetest elu- ja kasutajakaugetest lahendustest. Kuna aga kõiki noid teenuseid tuleb algatada omas majas, ei ole ju ometigi mingit põhjust mingeid andmeid teistele jagada, et nad “meie asja teha saaks”.
Täpselt vastupidine olukord on Suurbritannia näitel. Vägeva riikliku e-tiigri puudumisel võtsid vabatahtlikud aktivistid tühja augu täitmise otsa enda kätte ning — ehkki selleks on kulunud pea 10 aastat higi ja vaeva — tänaseks on konservatiivse valitsuse musterriigist saanud vankumatu OpenData eestvedaja.
Omalgi 48 tundi ajumurdmist seljataga, ei oska hetkel ilusamini seletada. Aga infoks niipalju, et ka kodumaal on eelmise aasta sügisest tuuleiilid puhuma hakanud ja siit-sealt OpenData vallas torkima hakatud, kas riigimasinas seestpoolt. Opendata.ee lehele on loodud väike placeholder et sarnaste mõtetega hingi kokku koguda, antud Garage üritus oli selles suhtes üks tähtis verstapost ja senise reaktsiooni põhjal tuntavalt positiivse tulemiga.
Olen saunas õlle kõrvale kuulnud jutte, et Rootsi on päris palju andmeid avalikult kättesaadavaks teinud ning palju teenuseid nende peale ehitatud. Ei tea nüüd kui palju selles tõtt on, kuid esimene kuugli otsing andis sellise lehe vasteks http://www.opengov.se/sidor/english/ . Ilmselt siis midagi ikka sünnib. Kui lisada Jüri T toodud ideedele veel see, et Rootsi on seda juba edukalt teinud ning leida mõned lahedad töötavad rakendused, siis ehk meie riigimehed ka võtavad vedu (tahame me ju niivõrd põhjamaade hulka kuuluda).
Lisaks veel ühe näite mis paneb haprale jääle kogu meie kuulsa küberkaitsealase tegevuse – https://www.riigiteataja.ee/akt/12999083?leiaKehtiv#para240 – ja mis oma määramatuses võib kenasti ka teie opendatat puudutada.
Paragrahvi esimene pool eeldab kuriteo toimepanemise kavatsust, aga see krdi “samuti” (=kehvalt välja kukkund sõnastus) on küsitlet politsei, proksi ja kohtu auväärsete esindajate väitel tõlgendatav kui mistahes potentsiaalset kuritegelikku väärtust omavate andmete omamine mistahes eesmärgil (kes kahtleb võib otsida üles seletuskirja, seal on sõna-sõnalt kirjas), teatava pingutusega mahub sinna alla ka omaenda parooli meelespidamine ja kasutamine.
Sama asja Saksa versioon tekitas omal ajal kõvasti kisa (a nagu ikka, veidikene-karjuvad-varsti-ära-harjuvad).
üri T
“Vajame me Eesti Avatud Andmete Kogukonda” <– on näiteks olemas Open Data Estonia, kes juba tegeleb sellega http://www.opendata.ee/
, Rootsi on Eesti jaoks eeskuju rohkem sõnades kui tegudes. Rootsi ei kuulu Natosse, seal on progressiivne tulumaks, seadustatud homoabielud, ei kehti euro jne. – kõik meie riigi jaoks üsna vastuvõetamatud ja arusaamatud punktid. Vaevalt et nüüd ka neid andmeid kiirelt avaldama hakatakse, kui Rootsi seda ees juba teinud on. (vabandan demagoogia pärast).
Iseenesest on muidugi huvitav, miks need andmed siiski avalikud pole, sest meil on ju olemas igasugu X-teed jne, mis neid täiesti vabalt jagada võimaldavad. Kusjuures X-tee struktuuri infograafikul (http://www.ria.ee/public/publikatsioonid_/X-road.pdf) on “privaatne sektor” täiesti esindatud, kuid millegipärast on seal mainitud vaid vana tuttav triumviraat – banks, telecom, energy. Kellel pappi pole, sinna asja ka pole?
Tasulised on minuteada ka päringud äriregistrist. Sama info integreerimine rakendustesse, mis niisama veebist igaühele kättesaadav, on maksustatud.
Ühtne avatud süsteem riigi inforakendustes puudub, sellest ka ilmselt nende vaheline nõrk koostoimimine, dokumentatsioon ja arendusvõimalused.
Eesti alustas e-rakendustega puhtalt lehelt ja ei kandnud olemasolevate süsteemide rasket koormat, see ilmselt võimaldas kiire edasimineku teatud maani.
Nüüd üritavad vabatahtlikud parandada olemasolevate süsteemide toimimist ja info kättesaadavust ja riik paneb käe vahele! Suurim üllatus Garage48 osas oli minu jaoks see, et 112 ei ole interneti/SMS teel kättesaadav ja nõutakse numbrite registreerimist? Kas SMS teel pommiähvarduse tegemiseks pean enne samuti oma numbri päästeametis registreerima, et seda tõsiselt võetaks?
Muuseas, pangad ja telekom on Eestis monopoliseerinud ka digiallkirjastamise – iga viimane kui digiallkiri (sh. valimistel antav) käib läbi AS Sertifitseerimiskeskuse (omanikeks võrdsetes osades Swed, SEB, EMT, Elion) kehtivuskinnituse serveri. Ning see teenus on loomulikult tasuline (http://sk.ee/teenused/hinnakiri/kehtivuskinnituse-teenus)
Kas selline üsna oluline moodsa infrastruktuuri osa nagu digiallkirjastamine peaks ikka olema ärihuvi, mida ta hetkel on? Ma saan aru, et niivõrd turvalise süsteemi ülevalhoidmine on väga kallis ning erafirma (mida SK siiski on) peab ots otsaga kokku tulema, kuid kas selline olukord on ikkagi meie riigi huvides. Kui soovitakse paberitest lahti saada, siis peaks kaasnema sellega mingi präänik – hetkel aga maksab digiallkirja kinnitamine vanas raha ligi kroon per allkiri (20€ kuus 400 allkirja kohta). Paberile printimine ja sellele käe alla löömine ei maksa tõenäoliselt rohkem.
Indekseid võib vabalt tarbida niipalju kui süda lustib (sarnaselt telefoninumbritega). Faktid ei ole autorõigusega kaitstavad.
Siim, ära palun aja segamini infoarhitektuuri küsimusi ja põhimõttelist maailmade lõhet stabiilsusele orienteeritud riigi ja 48 tunniga miski käraka valmis punuvate tüüpide vahel. Loomulikult on Eesti Posti teenus kõnts, loomulikult on integratsiooniga probleemid aga sa lahmid tugevalt ja tausta tundmata. Loe parem tänasest EPList Marek Helmi analüüsist. Kaks konkreetsemat kommentaari:
TTTK on aktsiaselts. Ehk eraõiguslik ettevõte. Ehk nad võivad oma andmetega teha täpselt seda mida nad tahavad kui nad usuvad, et see äriliselt mõistlik on, kaasa arvatud teenuse eest raha küsimine. Miks peaks üks kasumit taotlev ettevõte andma tasuta ära andmed et keegi saaks nende peale kasumi teenimise eesmärgil teenuse ehitada? Kui sa suudad neile välja pakkuda mõlemale poole kasuliku ärimudeli, saab ilmselt ka andmeid. Aga äri- ja turuanalüüsi juba 48 tunniga valmis ei punu. Ja see ei ole ka nii seksikas, eksole, kui veebiteenuse ehitamine.
112. Palun ärge tegelege asjadega, millest te aru ei saa. Anna andeks aga jutt 112-teenusest mille odavalt püsti saab on asjatundmatu ja ohtlik. “Ei ole vaja suuri investeeringuid, kuude-pikkuseid pilootprojekte, piisab avatud mõtlemisest ja avatud süsteemidest”. Ei piisa. Kui sa eksid, siis inimesed surevad. Sinu rakendus ei sobi androidi viimase uuendusega? Bam, inimene suri. inimene sisestas täpiku ja server crashis. Bam, jälle surnud. Rakendus mis iganes põhjusel ei suuda oma asukohta määrata (toas, näiteks), PSAP ei saa andmeid, kiirabi ei jõua kohale. Bam, inimene surnud. Koristaja komistas juhtme otsa, server maas, jälle surnud. Lisaks veel prank callide teema, andmevoog responderist reaalsete teenusteni, juristiktsiooni küsimus (mis juhtub, kui kodanik su teenuse näiteks lätis käima paneb?) jne. jne. Emergency calling on ülimalt keeruline teema kus on segamini protsesside, tehnoloogia, org. integratsiooni ning psühholoogia probleemid ja kui keegi eksib siis inimesed surevad.
tuhmpea märkas ka seda umbes 15 min hiljem
– indeksid iseenesest on “vabad,” küll aga ei ole vaba andmebaas, milles need indeksid asuvad
Seega Eesti Posti keeld allalaaditava CSV formaadis andmebaasi publitseerimiseks on täiesti legaalne ja siduv. Alternatiiv oleks need indeksid ise kokku kirjutada, kuid ma ei kujuta hästi ette kuidas seda teha. Helistada inimesi eri aadressilt läbi ja küsida mis indeksil nad elavad?
Andresele 1 vastus ja 1 küsimus.
> Miks peaks üks kasumit taotlev ettevõte andma tasuta ära andmed et keegi saaks nende peale kasumi teenimise eesmärgil teenuse ehitada?
Sellepärast, et see teenus ei ole kuskilt otsast selle ettevõtte põhiäri (ehk siis kui keegi teine seda teeb, siis ettevõtte kasum ei vähene). Sellepärast, et see teenus võimaldab inimestel selle ettevõtte põhiteenuseid rohkem/paremini/mugavamini tarbida (ehk siis kui see teenus on tehtud ja hästi tehtud ja kui leidub keegi, kes seda teenust turundada viitsib, siis võiks ettevõte oma põhiteenustelt rohkem kasumit teenida). Ja sellepärast, et sellise teenuse ise väljaarendamiseks peaks see ettevõte tegema olulisi investeeringuid vajaliku kompetentsi palkamisse vm viisil sisseostmisesse (aga kuna see teenus pole selle ettevõtte põhiäri, siis seda ilmselt ei tehta).
> Sinu rakendus ei sobi androidi viimase uuendusega? Bam, inimene suri.
Ja kuni sedagi teenust pole, sest Kompetentsed Spetsialistid alles arutavad, kas eelanalüüsi tegemise riigihanke korraldamiseks oleks võimalik raha leida, püsivad inimesed “maagiliselt” elus? Tõsi ta on, et piloote ja muud on vaja, aga see ei tähenda mitte mingil juhul, et rangelt tsentraalselt kontrollitud riigihankemudel on ainuke õige ja võimalik.
Mitte et ma arvaks, et Eestit peaks veel negatiivsemate näidetega võrdlema, aga tegelikult on Eesti siiski üsna heas olukorras.
Bürokraatia näiteks Austraalias paneb mu juukseid katkuma ja seda kõige igapäevasemates olukordades.
Andris, Vaieldav, kas indeks/aadress paarid on “sisu valiku ja korralduse tõttu on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus”. See andmebaas küünib oma juurtega ilmselt saja aasta taha.
See on hea thread kuhu lisada paar punkti
1. KOV veebiplatform – mingi aeg tagasi oli juttu, et kõik kohalikud omavalitsused saavad ühise platvormi veebi sisuhalduseks. Paraku pole viimase aasta jooksul eriti sellest midagi kuulda olnud.
2. Teede register – Kohila vallal on vajadus, et näidata rahvale kus on teeparandus ja millal läbi saab jne. Teede registril pidi olema projekt töös, kuid tulemusi pole näha.
TTTK on Tallinna linna äriühing ning Tallinna Transpordiameti haldusalas olev ühistranspordiettevõte, mis keelab omanikul äriühingule tingimusi seadmast? Rääkimata Wolli mõttest, kuidas see võiks TTTK-le endale kasulik olla.
112 ja pale mitte tegeled asjadega, millest aru ei saa – mõistan su muret, et selline kriitiline teenus ei saa olla suvaliselt arendatud, see peab alati töötama, sest siin sõltuvad inimeste elud jne. Aga pole üldse nõus, et sellega ei tohiks tegeleda. Kusagilt alustasid “ehitamisega” ka need inimesed, kes on tänased elu- ja ärikriitilised lahendused loonud. 112 mobile meeskond sai kuuldu põhjal hea kontakti Päästeametiga ja loll oleks neile öelda: “mehed, pange klaviatuur käest, te ei tea, mis te teete, minge treige järjekordne CMS või todo rakendus parem”.
Ning sa hakkad kiirelt norima konkreetse 112 teenuse kallal, selmet toetada osalejate üldist tahet vabatahtlikult avalikke teenuseid parandada.
Küsin vastu, et kas sinu arvates on kõik e-Eestiga korras ja kui ei, siis kust otsast sina parandamist alustaksid? Mida arvad open datast üldiselt? Kas tõesti on ainus mõeldav lähenemine teha esmalt aastane legaalanalüüs, siis riigihange, mille tulemusena tekib aastal 2013 XML-voog või API?
, igasugused tabulaarsed andmed (ehk on “korrastatud”), mis pole saadud kolmandatest allikatest (tegu on “intellektuaalse loominguga”) lähevad andmebaasidena autoriõguse seaduse kaitse alla. Oluline on muidugi, et autoriõiguse alla ei lähe mitte üksikud andmeread (indeksi-aadressi paar), vaid andmete kogum kui andmebaas. Konkreetset andmebaasi (siin puhul Eesti Posti lehelt alla laetav CSV) ilma loata kasutada ei tohi, kui aga samad andmed saad kuskilt mujalt, siis kasuta palju heaks arvad.
Teiste riikide kogemusest. Streetfilms.org on “open data” teemat USA ühistranspordis päris palju lahanud ja nende filmides on andmete avalikuks tegemise tulemuste kohta mitmeid näiteid. Üks film siin – “A Case for Open Data in Transit”: http://www.streetfilms.org/a-case-for-open-data-in-transit/
: TTTK on linna, ehk siis kaudselt riigi (avalik) omand. Erinevalt näiteks teisest mainitud ettevõttest (Sertifitseerimiskeskus) on KOV-il riigi käepikendusena reaalne sõnaõigus (SK tegevust saab reguleerida ainult seadusandlik võim sertifitseerimisteenuse osutamisega seotud seaduseid muutes) TTTK tegemistes. Sinu jutt kuulub kategooriasse “vabanduse leiab alati”.
teema: korra Riias treileri teenust kasutades pidas treilajuht kinni tee ääres auto kõrval vehkivate inimeste juures, kellest ta kolmandat korda juba mööda sõitis. “Küll helistavad ja saavad probleemile lahenduse, mul on ju järjekord taga” tõttu enne ei pööranud tähelepanu. Tegemist oli tummadega, sellest ka nende paaniline vehkimine. Ja mina arvasin, et võõrana võõras linnas ja keelt valdamata katkise autoga on minul keeruline ja raske – tummal lätlasel on omas riigis veel keerulisem. Ma saan aru, et “best effort” baasil pole hädaabi teenuse pakkumine riigi vaates mõistlik, aga nagu wolli mainis – ega seni ilma selleta inimesed maagiliselt ellu jää.
Meie tehtud 112 mobile polnud asendus olevatele süsteemidele, pigem lisandus näitamaks et mis võimalused veel olemas on. Seda ei pea ega käsi kasutada mitte keegi — aga on inimesed kes praegu ei saa abi kutsuda ja kui selline lahendus aitaks neid kasvõi natukenegi, siis ma usun et see on juba suur asi.
Kohtume peatselt Päästeameti esindajatega ja koostöös Puuetega Inimeste Liidu ja Eesti Kurtide Ühinguga üritame leida võimalusi kuidas see idee reaalsusele lähemale viia. Diskussioon on alanud, nüüd jääb ainult loota, et see asi kasvõi osaliselt tehtud saaks.
Näiteks. Kuigi mul pole aimugi, mis tasemel on postikoodindus esindatud Google Mapsis, on võimalik teha väike Eesti peal ringi jalutav programmikene, mis jalutab 100m kaupa vasakule-paremale-üles-alla, võtab punkti koordinaadi, geokodeerib selle vastu Googlet ja saab postikoodi kätte.
Aega võtab, aga mingi tulemus tuleb kah :)
Piir tasuta ja tasuliste andmete vahel pole lihtsasti määratletav. Suuremahuliste, andmepõhiste teenustega kaasnevad kulud, mille katteks tulude leidmine on raske ka erasektoris. Samas on selge, et andmete avamine on äärmisel efektiivne vahend e-Riigi äratamiseks.
Minu arvates on läbimurde eelduseks IT infrastruktuuriteenuste arendus ja halduskulude ühendamine sellisele tasemele, et üldse saaks tekkida mahuefekt ja koormustaluvus. Üheks lahenduseks võiks olla näiteks Eesti Andmekeskuste rajamine sarnaselt infrateenustele, mida pakuvad täna erattevõtted (nt. Amazon). Sellises keskkonnas saab riik säilitada ülevaate toimuvast, pakkuda infrastruktuuri olulistele avalikele teenustele ning teha kiireid otsuseid tasuta andmete avalikustamise kohta.
Näiteks, kui sellisel moel muutuks e-äriregistri http://www.rik.ee/uus/ , laialt kasutatud Krediidiinfo http://www.krediidiinfo.ee ning juba mainitud SK tasuta teenuste hulk laiemaks on lihtne ette kujutada, kuidas see saaks muuta Eesti finantssektori toimumist oluliselt avatumaks ja efektiivsemaks kasvõi laenude osas.
Positiivset ka. Meie Garage48′l punutud peatus.ee (või siis täpsemalt ühistranspordi ruumiandmete) -> Google Transit andmeformaadi konvertimine võeti täna hommikul maanteeametis väga positiivselt vastu ja nad ei näe põhimõttelist takistust sel kujul andmete publitseerimisel. Kui see läheb käima, lihtsustub kõiksugu ühistranspordi moblaklientide / mashupide loomine OLULISELT. Näiteks Garage48l demotud http://maakaart.ee/opentransit/ on loodud ilma ühtegi rida koodi kirjutama, lihtsalt võtsime opensource rakenduse kes Google Transiti formaati loeb ja panime oma konverditud Eesti andmete peale püsti.
#2
https://dokbox.povi.ee/document/
Pingback: Žüriiliikme märkmeid Garage48-lt - Memokraat
aga palun:
https://viiratsi.kovtp.ee
http://kov.riik.ee/projektid/kovtp/
Üks mõte tekkis veel juurde – kui üheltpoolt on kuulata Twitteris/blogides, et poliitikud (või ametnikud) vahutavad (räägivad asjadest liiga positiivses valguses ja ei tegele probleemidega), siis vahel tundub, et ka twiterlased/blogijad ise vahutavad ja pingutavad oma seisukohtadega meeletult üle, et pildile saada. See ei ole konstruktiivne! No kuidas saab kõik korras olla, kui andmete kättesaamiseks peab läbima kadalipu ja teiselt poolt kuidas e-riik saab olla surnud kui meil on olemas 2x rohkem teenuseid kui 2 aastat tagasi? Vastandamine müüb, tõsi, aga kas me soovime teha õhtulehele uusi artikleid või midagi lahendada?
Ma leian, et lahenduseks pole lahmimine, vaid probleemide ükshaaval lahendamine. Või usub teist keegi tõesti, et seadus/slogan “kõik andmed vabaks”, muudaks üleöö kõik paremaks? :)
Arusaadavalt on selle arendamiseks vaja ka riigi ja poliitikute tuge, aga üsna palju saab ka ilma selleta ära teha, näiteks:
- Ametlikud Teadaanded – esiteks ütlen kohe ära, et pole nõus, et riigi andmed peaksid olema tasulised, aga kui RIK, kes haldab ametlikke teadaandeid leiab, et temale tehtav päring maksab x summa ja see on kulupõhine, siis tuleb neil, kes neid andmeid soovivad kasutada lihtsalt luua puhverserver ja kord päevas ainult RIKi “tülitada”. Teenus loodud, kasutajad ja RIK rahul.
- Postiindeksid – 3.1.9 võimaldab ju Eesti Postiga suhelda ja neid andmeid kenasti avaldada või olen ma midagi valesti aru saanud?
- TTK – olen nõus , et näidake ära, et TTK annab andmed, teie teete vahva teenuse, TTK saab rohkem rahulolevamaid kliente ja ma ei usu, et sealtpoolt “ei”-öeldaks.
Soovin kõigile edaspidi vähem skandeerida “Nüüd ja kohe!”, seda nii poliitikute poolt lubamises kui kodanike poolt nõudmises, ja rohkem lahenduste pakkumist ;)
P.S. – ma olen veendunud, et aastal 2001 kui x-tee arhitektuuri välja mõeldi, siis ei olnud kellelgi mõttes, et privaatsektor tähendab ka kolmandat sektorit, ehk mitte ärilisel eesmärgil toimivaid ühendusi. Olgu kuidas oli, aga see tähendab kokkuvõttes seda, et see arhitektuur tuleb üle vaadata…
Hinnavaatluse foorumist, kus ka samal teemal arutlus lahti läks, leidsin veel kaks huvitavat artiklit 2007 aasta sügisest:
Riigikontroll: Eesti e-riik ei toimi http://shrt.st/v69
Marvet: riigikontrolli audit kinnitas ammu teada fakte http://shrt.st/v6a
Pingback: Estonian State Budget Visualized : Sten Tamkivi's Seikatsu
: selle loogika järgi tuleks ära anda kõik, mida endal vaja pole. Millegipärast neid hoopiski müüakse :) Mingi vara ost-müük on IMHO täiesti normaalne äritegevus ja selle üle viriseda on veidi variserlik. Samuti pole ettevõtjal mingit põhjust riigi kallal jaurata https://karulaas.homelinux.org/content/ettev%C3%B5tja-viriseb
illustreerimaks selliste ideede kiirlahenduste närvidele käivaid pooli:
see meieraha.eu jäi kohe silma… idee oleks nagu hea, aga suurematest brauseritest vaid 2,5-s (firefox, chrome ja safari os x-l) töötav lahendus on ausalt öeldes pisut kahtlane.
Pingback: Eesti Vabariigi terviseks « Larko peegel
https://viiratsi.kovtp.ee ei tööta, https://www.viiratsi.ee/ on toimiv.
Pingback: Do Startup Weekends Help Create Startups? : Sten Tamkivi's Seikatsu
Erinevad riigiinfosüsteemi andmebaasid peaks tulevikus tasuta kättesaadavad olema, kuna hiljuti võeti vastu otsus seda teha, kuna EU direktiiv nii määrab ning muidu peaks riik trahvi maksma. Tore.