Täiesti märkamatult tegi Exo-bike täna oma elektrimotika uue versiooni tutvustuse ära, suuremat pauku loodetakse paari nädala pärast Hannoveri messil (eelmisel aastal staaritses seal Eesti stendis Renard GT motikas. Käisin esimest korda seda elektriratsut uudistamas ning Tornimäe maa-aluses parklas õnnestus ka paar “kiiremat ringi” teha. Mis silma, meelde ja muskelmällu jäi?
Mulle jättis Exo väga sümpaatse mulje. Tiim on aastaga tublisti arendanud kõike akust disainini ja täiustanud ning valmis tellimusi vastu võtma. Nii puudub tagapidur, pidurdustööd teeb hoopis mootor, mis üksiti ka kriipsukene akut laeb.
Exo-bike’i arendama hakates oli tegijate eesmärk teha see nii väike, et mahuks lifti ning auto pagasnikusse.
Rattad on nüüd all 10-tollised, sõidu stabiilsus paranes seeläbi ning on võrdväärne sarnaste bensiinimootoriga rolleritega. Rolleritega linnatänavatel kimavad noored ongi ilmselt üks sihtgruppidest, sest välimus ning raami/sõidugeomeetria on üsna agressiivseks tuunitud. Ka KTM-ilik värvilahendus vihjab selles suunas.
Exo ehitajad ise on e-motikaga möllamas käinud ka maastikul ning lumes ja tänu kergele kaalule olla väga mõnus.
Esimene elektrimotikas on ka juba tellitud, selle saab endale Technopol. Ratas #2 ootab omanikku. Esimesed ostjad saavad erilise kohtlemise osaliseks, sest nad on paratamatult testgrupis.
Kuidas siis sõita oli?
Testrajaks oli Tornimäe maa-alune parkla, mis päevasel ajal autosid täis, aga tippkiirust sai ikka proovitud, kuigi kurvi väga hooga kallutama sealsed tolmused betoonpõrandad ei kutsu.
Esimene asi, mis tähelepanu tõmbab on ratta hääl – kiirendades on see natuke kiunuv metallhammasrataste hääl, aga kui gaasi vabamaks lasta või vabakäigul sõita on kulgemine pea hääletu. Kummastav kogemus. Mugavust on ratta seljas piisavalt, jalgratastelt laenatud lenks, sadul, esiamort teevad oma tööd väga kenasti (tänu standardjalgratta osadele peaks nende “tuunimine” ka üsna lihtne olema). Huvitav oleks sellega nädal aega Tallinna tänavatel vurada ja võrrelda, kuidas sõit Vespaga (minu igapäevane sooja hooaja sõiduriist) võrreldes on.
Akuga läbitav distants: 60 km muretult
Tippkiirus: piiratud 45 km/h (mopeed)
Laadimisaeg: 8 tundi
Aku eluiga: 2000 täislaadimist e. ca 100 000 km
Hind: €2000
Tegijad ise rääkisid, et tegelik tippkiirus on täna umb. 70 km/h ja puhtalt tarkvara häkkimisega peaks seda olema võimalik veel tunduvalt tõsta. Elektroonikasüsteemi avamine igasugu häkkeritele võib tulevikus väga huvitavaid modifikatsioone tuua.
Natuke kahju, et Exo-tüübid otsustasid Eestis asja nii väikese käraga teha, minu arvates mööda lastud võimalus, aga võimalik, et neil on seal mingi peen tagamõte. Sõber Taavet, kes firmaga otsapidi seotud teatas igatahes, et neil on kõva turundusinimest vaja, sest firma on valmis väikemahuliselt seeriatootmisesse laskma. Kui huvi, siis võta ühendust, vahendan kontakte.
Loe lisa: Eesti «särtsumopeedi» tutvustatakse maailmale (kommentaarium ajab ikka nutma)
no tundub, et nendega pole just kontakti ka kerge saada.. kodulehelt facebooki ja facebookist kodulehele.. ei e-maili ega telefoni.
Eks need leheartikli kommentaarid võivad ju nutma ajada… aga kõige hullem see, et osades neist on selle tatipritsimise taga ka päriselt iva sees olemas.
Ju olen siis mina ka tagurlik ja innovatsioonivastane inimene, aga …
Vaadates seda masinat realistliku ja kriitilise pilguga, siis tegu on küll tõesti laheda asjaga… aga sellega ei ole kahjuks päriselus mittemidagi eriti peale hakata.
Ainus sihtrühm, keda mina oskaks pakkuda, on siiani hiina pitbikedega külavahel kärutanud noored, kelle masinate lärin on naabrid nii tagajalgadele ajanud et oma füüsilise tervise huvides nad nendega enam sõita ei saa.
Antud masin oma mõõtmetega üldises tänavaliikluses autoteedel kasutamiseks on suhteliselt ebamugav ja ebaturvaline.
Kergliiklusteedele selliste tehniliste andmetega sõidukil aga vastavalt seadustele asja ei ole ja lisaks läheb see masin juriidiliselt kõige tavalisemate mopeedinõuete alla – registreerimine, liikluskindlustus, juhiload jne.
Ainsateks eelisteks teiste analoogsete ees on kahjuks vaid see, et mahub lifti.
Masina tehnilist ja elektroonilist poolt ma kahjuks adekvaatselt hinnata ei oska ja see võib tõesti oll aväga kvaliteetne ja innovaatiline, aga kui sellises hinnaklassis masina näidiseksemplari(!) esipiduri kettahoidiku viimistlus ja poldipead on sellised nagu need on (seda, mis kategooria pidurit on selle kiirus- ja kaaluklassi sõidukil kasutatud, ma parem ei hakkakgi kommenteerima), ning sadul tundub ka olevat valitud lihtsalt selle järgi, et oleks õigetes värvitoonides, siis ausõna, minus küll erilist usaldust ei teki.
Vastuväiteks Oldmopedile lulgen jahkesti öelda:
1. see ratas osales liikluses pea 3000km ja väide,et ta on ebaturvaline või ebamugav on absoluutne vale.
Pigem vastupidi. Väga imeliku juhitavusega tava rollerid “tudisevad ja vibavad” palju rohkem.Heaks näitks on veetorudest kokku keevitatud odavama otsa hiinakad.
Mugavus on muidugi maitseasi.EXO kasuks räägib väike kaal,kere jäikus ja juhtimisasend.Kui viitsiks keegi vaadata
videot mida EXO testimise ajal tehtud sai siis ehk hakkab midagi kohale jõudma,misasi see EXO on.
2.Exo leidis kasutamist just igapäevase tarbesõidukuna tööle – linna -lõuna-tööle-koju. Kuuajaline sõitmine maksis 30eek!.Kas see pole poraktiline.
3.Tavaline kuni 45km/h mopeed võib sõita jalgrattateel mis on eraldatud jalakäiate teest.Iseasi palju meil neid on.
4. Tegemist on tootmiseelsete sõidukitega mille nii pidurid kui sadulad jms komponendid on valitud meie kaubandusvürgus leiduva taseme juures.Sellest peaks ometi iga inimene olema suuteline aru saama,et kui reaalselt on toodetud 2 töötavat mudelit ei panda käima tehast mis toodab konteineri täie detaile mingi sülme jaoks.
5.Jalgrataste pidureid kasutatakse praktiliselt kõikide tootmises olevate alla 50 kg ja 45km/h elektrimopeedide süsteemides just kaalu huvides ja A2 katekooria sertifikaat ei näe ette pidurite tingimusi.Oluline on pidurdusmaa. NB! EXOL teeb enamuse tööst elektriline tagumine.
näiteks
http://elmoto.com/
Tihtilugu on soovitav teemaga harjuda ja läbi mõelda kõik argumendid enne kui hakata nii pikka kirja kirjutama mille väited on kõik …
PS!PS! EXO on ehitatud eeskätt oma tarbeks ja hobi korras.See et sellest võib tekkida müügikõlbulik asjandus on iseasi.
EXO t disainides on lähtutud odavast tootmisest,kohalikest võimalustest,minimaalselt erinevate operatsioonide sooritamisest ,logistikast ja sõlmede materjalist.Kõike võib teha teistmoodi iseasi kas on vaja.
Ka see on fakt ,et 75kg inimliha liigutamiseks suhteliselt mugaval tasemel on EXO üks vähestest sõidukitest mis ise kaalub vaid 45kg.
“meie normaalsis” aga lähtudes laristan kuidas jaksan kultuurist liigutab inimliha alates 100kg lõpetades 3500+ kg.
Kaua see kestab?
Aga nagu üks osav kommentaator esimeste EXOde ajal (8″) kunagi kirjutas ,et Eesti idikad äkki saavad tööd kui EXOt Eestis sellsena tegema hakatakse.Aga kui teha ta teistsugune ja Hiinas siis vaesekesed imevad näppu.Selleni nende arusaam asjadest aga ilmselt ei küündi.
rollu on vist exo-vastane? igatahes tegi praegu kilode kaupa antireklaami.. :)
Mõtlesin tükk aega, kas vastata või mitte, et asi väga delfiks ei läheks. Vastan siiski, et oma eelnevaid kommentaare rohkem lahti seletada.
1)Ma ei ole kordagi väitnud, et see masin oleks liiga pehme, vibav jne. Lihtsalt sellise lühikese teljevahega sõiduk ei ole kõige stabiilsem.
Ebaurvalisuse all mõtlesin mitte masina enda ebaturvalisust vaid meie liiklust – pisikese masinaga sõitja jääb tunduvalt suurema tõenäosusega üldliikluses suurte masinate vahele peitu ja teistele suurematele ja tugevamatele “kahe silma vahele” ning seda alati isegi mitte meelega.
Seda hindan isegi mitte oma isiku vaatevinklist, kuna olen nõus sõitma (ja olen seda ka teinud)peaaegu igasuguse asjaga peaaegu igasugustes tingimustes, vaid rohkem just mõeldes selle sõiduki potentsiaalse tarbija suhtumisse.
2)kuuajaline sõitmine 2€ on ülitore näitaja… aga sinna ei ole suure tõenäosusega sisse arvestatud seda, kui mitu kuud aastas selle masinaga sõidetakse, mitu aastat on sellistes kasutustingimustes akubloki eluiga ja mis maksavad uued akud. See ei ole muidugi mitte konkreetse masina probleem vaid kummitab kahjuks veel kõiki tootmises olevaid elektrisõidukeid.
3) Seda, et rattateedel võib sellega sõita, on mulle väga hästi teada. See, et meil Eestis on üldse paar rattateed, see kahjuks ka. Olen selliste probleemide üle päris palju juurelnud ja oman konkreetset arvamust, et praeguses situatsioonis oleks 250W mootoriga analoogne kompaktsõiduk tunduvalt praktilisem, sest sellega liiklemine oleks lubatud kergliiklusteedel. Eks optimaalseim oleks üldse lahendus kahe juhtraualt ümberlülitatava kontrollerireziimiga – a) kuni 1kw/25kmh (et mahuks kategooriasse kergmopeed, mis ei nõua registreerimist, lube, kidlustust, täiskasvanud sõitjalt ka kiivrit jne) ning b) 250w – loetakse seaduse mõistes liilluses jalgrattaks.
Tore oleks muidugi siis veel sinna otsa kolmas reziim täisvõimsuse ja 45kmh juures täisväärtusliku mopeedina liiklemiskes, aga siis tulevad juba kaasa ka kõik sellega kaasnevad nõuded.
4/5) Siin on justnimelt see asi, millega on 90% kohalikel erinevatel projektimasinatel tavaliselt ämbrisse astutud – mõni tilk tõrva meepotis. Asi tehakse super heade ideedega ja väga korralike insenertehniliste lahendustega ja suhteliselt kallilt, samas hoitakse kokku (või ei peeta oluliseks)pisikomponentide kvaliteediklassi ja -viimistlust. Kui piduritest näiteks rääkida ja vaadata ka viidatud lingil asuva elmoto pidureid, siis seal ei ole tegu sarnase entrylevel toodanguga vaid korraliku Maguraga.
Asi ei ole isegi mitte niipalju tihti selles, et odavama klassi asjad ei saaks selle tööga hakkama – lihtsalt masinate puhul, mis on pakkumisel mitte laiatarbe masstoodanguna vaid millegi erilise ja eksklusiivsena – nende potentsiaalne sihtrühm eeldab tihti ka “kogu raha eest” saamist ning seda, et KÕIK pisiasjad on täpselt paigas ja parimad. Nad ei osta head mõtet koos tugeva mootori, suurepärase aku ja taibuka kontrolleriga – nad ostavad paljus ikkagi emotsiooni.
Pspsps…. Siin on nüüd need huvitavad erinevad infod, et kummaga siis selle masina puhul ikkagi tegu on – kas ühe inimese enda tarbeks ehitatud projektrirattaga (mis juhul palun oma kommentaaride pärast südamest vabandust) või siis ikkagi ettevõtte väikeseerias tootmiseks mõeldud sarja näidismudelitega?
P.S. Palun ärge võtke minu eelnevat juttu selle masina mahategemisena! See, et ma (paljus just Sakasamaale messile mineku uudise taustal) tõin välja sellel sõidukil enda arvates olevad puudused, ei tähenda seda, et sõiduk sellepärast veel halb oleks.
– Hea põhjalik vastus, aitäh.
Ega oska minagi öelda, et kes see ideaalne sihtgrupp, võib-olla see pole üldse Eesti, kus asi tuule tiibadesse saab. Hoopis mõni natuke lõunapoolsem riik, kus kaherattalistega igapäevane transport juba täna au sees. €2000 on veel kallimapoolne, aga läheneb hinnapiirile, kus kütusekulusid arvestades võiks kaaluma asuda elektri eelistamist.
Ning lisaks – võib-olla on see tänane ratas vaid testplatvorm. Tiim on arendustöö tulemusel paika saanud akud, elektrisüsteemid, mootorid ja muud olulised komponendid ning sealt edasi alternatiivse kuju, suuruse ja sõiduomadustega masinateni jõudmine on juba sutsu kergem. Kui ei eksi, siis kuulsin seal lausekatket, et “teeme ühe masina 19-tolliste ratastega” (võib-olla eksin tollide täpses arvus).
tundub täitsa asjalik aparaat. Mõned tähelepanekud:
1) amordil võiks dropout olla 20 mm võlliga (täitsa levinud standard, ka seda RST Launch amorti peaks sellise kinnitusega saada olema). Nii saab kinnitus jäigem ja tugevam.
2) esipiduri osas soovitaks vaadata ikkagi kasvõi odavamate hüdrauliliste poole. Need on viimasel ajal väga odavaks läinud ja pakuvad muretumat elu (hooldamist vähem) ja tugevamat pidurdamist. Tõsi, võrreldes kaabliga on oht fade efektile ehk pikemal pidurdamisel kuumeneb õli üle ja paisub, tänu millele pidurid ei toimi enam nii nagu tavatingimustes.