Teller types » Tasuline veeb

Kas Telleri nibud valutavad? Nüüd SMS-teenus!

teller — Mon, 24 Sep 2007 12:40:17 +0000

Kuna nibu-teema on parajat elevust tekitanud, siis tegin kiirelt SMS-teenuse, mille abil saab tellida värske info selle kohta, et kas Telleri nibud valutavad või mitte. Selleks tuleb sõnum INFO NIBUD saata numbrile 1311. Sõnumi hind 5.-

UK operaatorite andmesidehinnad Tele2 klientidele

teller — Mon, 06 Aug 2007 15:10:19 +0000

Eelmisel nädalal Londonis käies tuli tahtmine mobiili andmesideteenuseid katsetada, aga O2 võrgus ei hakanud asi üldse tööle. Nädala lõpus sain Tele2 klienditeeninduselt eluliselt vajaliku info, mille siinkohal endale meeldetuletuseks (ja teistele äkki abiks) ära toon. Kiirkokkuvõte: kõige soodsam megabait on Orange’il, aga kõige täpsem arvepidamine Vodafone’i võrgus.

Tele2 puudub GPRS roaminguleping Suurbritannia O2 võrguga. Suurbritannias saate kasutada GPRS/3G järgmistes võrkudes (hinnakiri lisatud):

T-Mobile
MMS – 4.00 EEK
Ühe MB tasu MB – 364.75 EEK
Andmeside hindamise täpsus – 10 KB

Orange
MMS – 4.00 EEK
Ühe MB tasu – 114.69 EEK
Andmeside hindamise täpsus 10 KB

Vodafone
MMS – 4.00 EEK
Ühe MB tasu – 184.08 EEK
Andmeside hindamise täpsus – 1 KB

Mobi häälteenusteperekond

teller — Mon, 10 Jul 2006 21:07:05 +0000

Mobi on lisaks Lutikas Etsile (telefonikõnede salvestamise teenus) ja Papagoile (mobiiliga iseendale memo jätmine) lagedale tulnud millegagi, mida nad kutsuvad Blogihääl Petsiks (Marvet, sa oled kuulus). Jällegi üle mobiili audiofaili salvestamine, nipp aga selles, et see postitatakse automaatselt sinu Blogger.com mootori otsas elavasse ajaveebi.

Mobi on helistamisteenuste arendamise päris hoogsalt ette võtnud (CRMofon jäi mainimata), aga kui mõtlen, et millist enda kasutusharjumustega paaritada annaks, siis on selleks kõige lihtsam – iseendale helistamine ja audiomemo jätmine, et mingid ootamatud mõtted ei ununeks.

Alternatiiv on muidugi iseenda SkypeIn numbrile helistada (kohaliku kõne tasu) ja lasta sellel kõneposti kukkuda ning siis hiljem sõnum Skype’ist kätte saada.

Otsin kopkakorjajaid

teller — Mon, 01 Aug 2005 20:40:42 +0000

On siin mõni lugeja Google’i AdSense’iga oma veebilehel katsetanud ja rohkem kui 50 dollarit teeninud? Oleks huvitatud veidi uurimustöö eesmärgil suhtlemisest. Kontakt: siim.teller@mail.ee

Kuidas ma internetiga $100 teenisin

teller — Tue, 12 Jul 2005 06:06:50 +0000

See oli ikka päris ammu, kui noor Teller otsustas, et nüüd tuleb internetiga raha teenima asuda. Loomulikult valisin selleks kõige kiirema tee ja laadisin arvutisse toona populaarse Spedia.net-i reklaamriba, mis veebis surfimise ajal reklaame näitas ja jälgis, et sa ikka aktiivselt arvutit kasutaksid. Vastutasuks teenis iga minuti eest mõned sendid. Ja enne kui ma arugi sain (loe: olin lootust kaotamas, et kunagi 100 dollarit täis koguneb) saatsid nad mulle tsheki, mis Eesti pangas rahaks vahetati. Mädzhik! Nii tegin oma esimese sammu miljoni suunas. Rohkem ei teeninud ma internetiga päris pikka aega raha, sest Spedia reklaamribaga kogunes see ikka jube aeglaselt ja no kes tahab 800×600 resolutsiooniga ekraanilt ruumi niisama ära anda. Pealegi hakkas Spedia reputatsioon alla käima, levisid jutud saatmata tshekkidest, tühistatud kontodest jne. Täna ei laeks ma kohe kindlasti ühtki taolist tarkvara arvutisse, saad (pool)salaja kaasa tont teab millist nuhk-, reklaam- ja nõmevara.

Sellest, kuidas ma internetiga täna raha teenin, kirjutan hiljem :)

Elisa wifi levialad

teller — Fri, 11 Mar 2005 15:34:31 +0000

Elisa e. endise Unineti wifi levialades ei pea SMS-i toksima, et endale teenus tellida. Piisab helistamisest numbrile 19131.

Kuigi saate vastuse, et number justkui ei eksisteeri, registreerib keskus Teie päringu ja väljastab Teile SMSiga juurdepääsuks vajaliku parooli.

wifi.uninet.ee lehel olevat klienditeeninduse numbrit ei tasu uskuda, uus number on 6 600 600.

Adsense ja eestikeelne veeb

teller — Sat, 19 Feb 2005 19:55:37 +0000

Viimase kuu jooksul olen leidnud vähemalt 5-6 eestikeelset veebilehte (kõik ajaveebid), mis püüavad Google’i Adsense’iga raha teenida. Adsense on programm, kus veebilehe omanik hakkab oma kodukal Google’i reklaame (peamiselt tekstireklaamid) näitama ja kui neil klikitakse, siis teenib ta raha. Seda, milliseid reklaame mingil lehel näidata, otsustab Google lehel olevate sõnade põhjal. Näiteks kui tekstis on korduvalt sõna “Lomo” või “lomography”", siis ilmuvad sinna kõrvale veebipoodide reklaamid (nagu siin näha), mis Lomo kaameratega äritsevad.

Olen ka ise veidi katsetanud ja võin üsna julgelt teha järelduse, et täna pole võimalik eestikeelse veebilehega antud moel raha teenida.

Miks? Sest Eesti firmad ennast Google’is ei reklaami. Eestikeelses tekstis pole aga pea üldse sõnu, mis ingliskeelsete reklaaminäitajate reklaame käima tõmbaks. Tulemuseks on see, et eestikeelsetel lehtedel on Google’i nö heategevusreklaamid e. mitte-tulunduslik reklaam. Näiteks Namiibia kirjaoskamatuse reklaamimiseks või palve aidata kaasa mingi kummalise haiguse likvideerimisele. Neil reklaamidel klikkimine aga näitajale raha ei tee.

Lootusetu? Suhteliselt. Parasiil ei teeninud raha enne, kui ta alustas ingliskeelse investeerimisblogiga. Mina olen raha teeninud vaid katsetamishuvis püsti pandud
ingliskeelse blogiga, mis fotograafiale keskenudb. Adsense’i reklaamid said pandud ka Fotodiibi lehtedele, kuid vaid paaril lool olen näinud “päris” reklaame, sest neis lugudes olid pikad ingliskeelsed tsitaadid.

Siiski on üks võimalus, kuidas Google’i abil endale väike sissetulek tilgutada. Nimelt pakub Google võimalust oma lehele otsing lisada. Ja seal otsitulemuste küljes saab samuti reklaame näidata. Nii vahetasin välja Fotodiibi otsingu (lisaboonuseks see, et otsitakse ka foorumi lehtede hulgast, mida varasem otsing ei osanud) ja sealt mingid sendid tiksuvad. Kujutan ette, et kui tegu oleks piisavalt külastatava lehega, siis võiks sealt isegi natuke raha teenida. Miinuspoolel aga see, et kaob kontroll selle üle, mida su lehel otsitakse ja kuidas otsitulemuste leht välja näeb.

Täiesti uus teema oleks see, et kas Eesti firmadel oleks ennast mõttekas Google’is reklaamida. Siin annavad minu arvates vastuse EMOR-i regulaarsed uuringud, millest selgub, et Google on järjest välja vahetamas kodumaiseid otsinguid. Miks mitte võtta reklaamieelarvest paartuhat krooni ja proovida, millist tulemust need annavad. Tundub, et peaksin sellest eraldi pikema teema kirjutama.

Laiskus ajab ideid tootma

teller — Tue, 19 Oct 2004 07:33:13 +0000

Äkki oleks sellisele teenusele turgu: Oletame, et mul on soov mingit suuremat asja osta (korter, maja, auto…), aga ma olen juba laisk ja ei viitsi ise variante otsida. Appi tuleb firma, kuhu saan oma soovi saata täpsustades hinnavahemiku, tüübi, asukoha, värvi, suuruse ja tont teab mida. Nemad edastavad selle kas siis tõesti maksimaalselt paljudele firmadele või kõigile koostööd tegevatele ja huvi tundvatele firmadele, kes mulle sobivad pakkumised saadavad. Miks mitte?

Ideed rikkaks ei tee

teller — Tue, 12 Oct 2004 21:25:02 +0000

Kaks ideed, mille patenteerimist USA-s (või isegi EL-is äkki) mõelda võiks… või noh, ega ma ei uurinud, et kas nad äkki juba kinni pandud pole mõne ahne kapitalisti poolt.

Näiteks on kellelgi soov soetada digikaamera (teoreetiliselt suvaline ese), kuid teab vaid seda, kui palju ta nõus raha kulutama. Hea ostusoovituse tarvis saadab sõnumi, mis sisaldab rahanumbrit ning vastuseks laekub MMS (või vanematele telefonidele SMS), kus sobiva kaamera pilt, nimi, hind, minimaalne info ning poesoovitus. Miks mitte ka link wap-lehele, kust saab rohkem infot lugeda. MMS-is oleva pildiga hea poodi minna ja öelda “sellist tahan”.

Siin on tööd rohkem, regulaarselt tuleks partnerpoodide toodete hulgast välja valida antud hinnaklassis teistest parem toode ning see andmebaasi lisada. Loomulikult kui partneritelt info kuidagi standardsel viisil (mõelge XML) tuleb, ei ole ka see eriti aeganõudev. On kellelgi huvi näiteks Fotodiibile taoline lahendus pakkuda? Jagan tulusid.

Teine on tegelikult hästi lihtne – selle asemel, et saada e-postiga märget, kui mõnd veebilehte värskendatud on (lihtsa näite mõttes võtame kasvõi tellerdiibi), saab teenuse tellinud kasutaja selle kohta SMS-i. Sealt saab ta lugeda uue postituse alguse (või minikokkuvõtte) ning lõpus olevat linki klikkides edasi wap-lehele tervet postitust lugema liikuda.

Kindlasti ei tööta see suvalise saidiga, aga miks mitte mõne bändi fännisaidi puhul – vabalt leidub Eestis sada teismelist, kes taolise teenuse telliks, kui nad saaksid iga kord teada, kui Nexuse liige mõne pildi või tekstijupi postitab. Või nende lemmiktshikk või -päss Rate.ee-sse uue pildi lisab. Damn, nüüd juba käisin liiga hea idee välja. Andrei, nõuan tulujagamist :)

Osta lammas kotis. Aga kontrolli.

teller — Fri, 01 Oct 2004 07:11:54 +0000

EPL: Netipoodide pettused sagenevad

Netist tasub osta küll, aga siis, kui oled müüja usaldusväärsuses kindel. Ka Eestis oleks vaja ilmselt sellist saiti nagu http://www.bizrate.com või http://www.dealtime.com , kus saab lugeda teiste ostjate kogemusi konkreetse poega.

Kirjutage ise see lugu valmis

teller — Mon, 09 Aug 2004 20:32:33 +0000

Jälle üks hea asi, mis Eestist puudu on – www.cafeshops.com. Lihtne, saadad oma logo, valid asjad, mida tahad “enda” poes näha (vt.näidet) ja reklaamid poekese välja. Mingeid käivituskulusid pole, ise müügiga mässama ei pea. Kasu saad vaid sedamoodi, et sinu (firma, organisatsiooni, ürituse, veebilehe, kassi, fännklubi) pildiga pusad, tassid, mütsid etc. leiavad tee laia maailma. Ja kui valisid, siis teenid iga müüdud esemega ka väikese rahasumma.

www.gifts.ee võiks selle ära teha. Kahjuks pole nad mu kirjale reageerinud. Kasutaks ju sedasama cafeshops.com-i, aga hakkab sul jah eestlane ‘meerikamaalt asju ostma. Ma ju pole selleski kindel, et kas Eestis hakkaks.

EPL-is Avo Koka kolumnid vaid paberil

teller — Thu, 27 May 2004 08:02:32 +0000

EPL on huvitava liigutuse teinud (kommenteerijad spekuleerivad, et Koka eestvedamisel) ning oma veebiversioonist tasuta Avo Koka kolumnite näitamise ära lõpetanud. Lugemiseks tuleb osta paberleht. Veebis tervitab jugejaid edaspidi tekst:

Alates tänasest ilmuvad minu kolmapäevased autoritekstid ainult Päevalehe paberversioonis. Kes soovib neid lugeda, palun tellige Eesti Päevaleht. See on hea ajaleht. Minu arvates pole õiglane, et inimesed, kes Päevalehte ei telli, saavad kogu selle sisu lugeda tasuta Internetist.

Meeldetuletuseks, et Postimehe kunagine katse artiklite lugemise eest raha küsima hakata lõpetati uue versiooni tulekuga vaikselt ära. SLÕleht on nüüd juba tükk aega õhtuni lukus e. tasuta saab lugema hakata alles kella 17st alates. Äripäev juba väga pikka aega veebis tasuline. Kommenteerijate reageeringud on muidugi mürgised ja üpris lapsikud (stiilis “ma juba internetiühenduse eest maksan, nüüd peaks kõik tasuta olema”).

EPL-i kallal norides, siis Minut.ee tõi välja, et kommentaaridest on keelatud sõnad “http” ja “www” e. enam ei saa lisada linke teistele lehtedele, samuti tsenseeritavat konkurentide nimesid nagu “Postimees” ja “SL Õhtuleht”. Minu arvates väga-väga nõme käitumine. Samuti paistab EPL-il serverirpobleeme olevat, liigne populaarsus on masinatel hinge kinni tõmmanud?

Veel üks asi meenus, see kuradi EPL värskendab iga 300 sekundi järel automaatselt esilehte. Hea võimalus ju kunstlikult oma lehevaatamiste-reklaaminäitamiste arvu suurendada. Tari juhtis tähelepanu, et ka Postimees refreshib automaagiliselt esilehte, 600 sekundi järelt. Bastards.

E-riigi e-tasud

teller — Fri, 21 May 2004 10:42:41 +0000

Surkisin huvi pärast ühe firma tausta ja loomulikult jõudsin Äriregistri päringute lehele, kus tasuta oldi mulle nõus avaldama vaid firma üldinfot (nimi, registrikood, õiguslik vorm, aktsiakapital, aadress). Kui tahtsin vaadata juba täpsemat infot majandusaruandluse, põhikirja või muu taolise kohta põrkasin järjekindlalt vastu rahaseina. Ehk Äriregister soovis mult vastavalt Justiitsministeeriumi määrusele teenustasu. Ma hakkasin muidugi mõtlema, et mis pagana pärast nad seda tahavad. Lugesin isegi rutakalt määruse läbi. Kahjuks on seadusaktidel see miinus, et seal pole kirjas põhjuseid, miks üks või teine asi kuidagi otsustati. Selle teada saamiseks peaks lugema ilmselt stenogramme, kaaskirju ja uurima koostajatelt.

Aga igaljuhul jääb mul mulje, et algselt said tasud paika pandud füüsilistele päringutele e. kui ma läheks ise kontorisse ja küsiks paberil väljatrükki mingi firma põhikirjast, siis tõepoolest, miks ma ei peaks hüvitama paberi ja trükikulu. Aga internetis neid ju pole. Kas ma siis maksan kinni serveri elektriarve, netiühenduse, protsessori CPU töö ja muu taolise? Miks ma maksma pean selle eest, oskab keegi arvata?

Kuidas Eestis veebiga raha koguda

teller — Thu, 15 Jan 2004 17:19:04 +0000

Ma ei jaga täna häid äriplaane. Hoopis kirjutan edasi teemal, et millised on tehnilised võimalused kodulehe omanikul ühe või teise asja eest raha küsida. Noh oletades näiteks, et keegi joonistab veebi jube lahedat koomiksit, aga ei jõua oma saidi hostingu eest tasuda ja siis palub neil, kellele ta koomiks meeldib natuke finantsabi. Või kasvõi minu voodiprojekti sarnase asja puhul. Samal teemal kirjutasin reklaamtekstidest tellerdiibis ning tegin Mobi m@riga ka crash testi.

Veidi hiljem leidsin, et ka Regio pakub sarnaseid SMS-il põhinevaid makselahendusi. Meeles tuleks pidada, et “makse” ei tähenda siin vaid teatud tasulise teenuse eest maksmist. See on lihtsalt tehniline lahendus raha ühelt inimeselt teisele toimetamiseks. Olgu siis põhjuseks mingi teenuse ostmine, heategevus (näit. kogub keegi raha puude istutamiseks) või külastaja soov tunnustada hädas koomiksijoonistajal, kes tulemusena saab makstud oma serveritasud. Ameerikamaal selline asi väga tavaline, tihti võib kodukatel näha “Donate” nuppu.

SMS-makse on sellisel juhul kehv lahendus. Miks? Sest selle puhul läheb liialt suur osa ära vahemeestele. Mobiilioperaatorid koorivad ehk nii 40% rahast, Mobi või Regio võtavad järelejäänust poole ja nii kandub lõpuks kontole vaid veerand teele pandud rahast. (Summad on vaid umbkaudsed ja näitavad suurusjärku.) Pole reaalne, et kodulehe omanik teeks lepingud otse kõigi kolme moblaoperaatoriga, et natukene vähendada kadu, kui tema kuu liiklus oleks ehk vaid paarkümmend kuni paarsada krooni.

Lahendusi on 2. Esimeseks lahenduseks on mobiilimaksed e. mobiiliga maksmine. Seda kasutavad hetkel vist kõige edukamalt taksod ning suvel ajutised müügikohad (Õllesummer jne.). Sügisel küsisin lugejatelt, et kui paljud seda kasutanud on, mõned olid, kuid väga pikk nimekiri ei tulnud. Kuigi makse sooritamine on ülilihtne, tuleb vaid mobiilil teha kõne stiilis 1214*BINGO*BANGO*SUMMA, on kasutajale parajalt jama, et ennast teenuse kasutajaks registreerida. Selleks on vaja pangaga leping sõlmida ja see on nagu päris suur barjäär, kui kõik mis ma teha tahan on kellelegi 10 krooni kinkida.

Teenuse pakkujale (koomiksijoonistajale) on liitumine tasuta, iga tehingu pealt tuleb tal pangale maksta 1 kr + 2,5% (Ühispanga hind) e. lõpptulemusena jõuab tema kontole rohkem raha, kui SMS-makse puhul. Tehniliselt mingeid ühendusi või asju vaja püsti pole panna, piisab mobiiltelefoni olemasolust. Pankade lehtedel jäi veel silma, et eeldatakse, et raha korjab firma e. ma ei tea, kui hästi õnnestuks eraisikul seda rahakogumismeetodit oma kodukal rakendada.

Teine võimalus on loomulikult tavaline pangamakse. Internetipanga lepingud on tõenäoliselt olemas 95% tellerdiibi lugejatest. Seega oleks justkui ideaalne lahendus olemas? Tegelikult mitte. Toetada soovija peab minema panga lehele, ennast sisse logima, valima, et ta soovib makset teha ja siis selle sooritama. Jällegi täitsa suur barjäär, kui summa on 10 krooni. Lisaks veel ülekandetasu, kui pank sult sellist küsib.

Natuke aitaks asja lihtsamaks muuta pangamakse nupp nagu e-poodides, kus on arvenumbrid ja värgid sinu eest juba ära täidetud, kuid ka see nõuab sisselogimist jne. Taolisel juhul tuleb pangaga liitumisleping sõlmida (hind 750.-) ja mingil moel ka tehniliselt asi ära teha. Kui ise ei oska ja IT-sõber tasuta ei tee, siis erinevad firmad pakuvad lahendust hinnaga 5-10 tuhat (info Jensilt).

Kuidas mujal tehakse? USA-s näiteks on ilmselt 2 populaarsemat lahendust. Esiteks krediitkaardiga maksmine ja teiseks PayPal, mida võiks kirjeldada, kui virtuaalset kõnekaarti, kuhu sa raha peale laed ja siis üsna lihtsal moel sealt sinna-tänna maksta võid vähehaaval.

Kas ma unustasin midagi?

Rate.ee Andrei Tartu ettekande salvestus

teller — Fri, 07 Nov 2003 09:46:15 +0000

Loodetavasti mõneks ajaks viimane kord: Rate.ee looja Andrei Tartu ettekande salvestus. Lisaks loe Jensi ülevaadet samast üritusest.