Peale vanaisa surma näppasin vanavanemate kogust kella, mida vanaisa seni kandnud oli. Sihverplaadil uhkelt kirjas Pobeda, üleskeeratav, kolm seierit ja kogu lugu. Lõpetasin seda kella kandes keskkooli ja unustasin ta siis kuhugi karpi. Seal karbis kolis ta aastate jooksul mööda … Continue reading →