Seda ma ei õpeta, et kuidas pressiteadet kirjutada, sest seda ma ei oska. Küll aga oskan ma öelda, kuidas pressiteadet ajakirjanikele ning teistele MITTE saata. Kindlasti tunduvad kõik kolm soovitust täiesti elementaarsed, aga nende vastu eksitakse nii pagana tihti, et tekib kahtlus inimeste terves mõisutses.

* E-kirja subjektiks ÄRA KIRJUTA “Minu pressiteade” (näide: “Tallinna Tehnikakõrgkooli pressiteade”). Kirjuta sinna hoopis näiteks “Pressiteade: Ahvatlev pealkiri, et tahaks kohe lugeda” (näide: “Pressiteade: Ettevaatust – suusatamine!”)

* Kui lisad e-postiga lisana pressiteate Wordi dokumendis, siis ÄRA PANE selle nimeks “Pressiteade1.doc”. Sellise dokumendi viitsivad avada ainult paanilised meililugejad. Emaile on nii pagana lihtne kustutada. Selle asemel pane faili nimeks kasvõi ülipikalt “Pressiteade Tallinna Tehnikakorgkoolis algavad lahtiste uste paevad.doc”.

* ÄRA LISA pressiteadet ainult kirja lisasse .doc failina. Miks ei võiks seda näiteks kleepida ka kirja sisusse? Miks peaks ajakirjanik hakkama seda .doc-i avama, kui ta saab teksti kätte e-kirjast? Mõtle ka sellele, et äkki kasutab ajakirjanik Linuxit (cheers Andri :) ja kõik failid ei avane tal sama rõõmsalt, kui sinul.

Ma loeks kõikide pressiteadete vähemalt esimest lõikugi, kui nad järgiksid neid kolme lihtsalt reeglit. Praegu ei ava ma ühtegi pressiteadet, mis on vaid lisana kaasas ja mille nimi on “Pressiteade.doc”. Neil, mis on lihtsalt attachina kaasas avan ma siis, kui failinimi on tõesti huvitav. Neid, mis on ilusti e-kirja sisus loen ma üsna sagedasti vähemalt algusest, et aimu saada, millega tegu.