Olen praeguseks poolteist kuud Balil elanud ja kohanud täpselt nelja eestlast. oli siin saarel juba enne mind, elas ja elab saare kunsti, kultuuri meditatsiooni ja new age everything keskuses Ubudis. Kadri ja Tram käisid lihtsalt paariks nädalaks külas. Merle tundis enne veel üht eestlast, kes siin vabatahtlikutööd tegi ja tal on vist samuti paar töökaaslast lühikeseks ajaks külas käinud.
Täna kohtasin lõpuks esimest eestlast juhuslikult, netikohvikus. Tal oli Skype’i kõne pooleli ja lahkusin ilma, et oleks tere öelnud. Paratamatult kuulsin kõnet pealt ja tegu oli Austraalias töötava tüdrukuga, kes nüüd kuu-kaks Aasias tööst puhkamas. Sama skeemiga käis Balil sõbranna Halina ja usun, et teisedki eestlased, kes tööviisaga Austraalias leiba teenimas, on siin puhkusel käimas. Perthist maksab Air Asiaga lend vist vaid 300 Austraalia dollarit, tobe oleks võimalust kasutamata jätta.
Pakun, et paketihotellides on mõned eestlased veel peidus, aga ju nad siis Kuta backpackerite alale ja randa ei satu, sest eesti keelt kusagil ei kuule. Ka Trip.ee Indoneesia foorumis on Bali kohta üsna harva juttu. Eks ta asub kaugel, mingeid soodsaid lende eriti pole (Finnairiga Bangkoki ja sealt Air Asiaga edasi on kõige kiirem, aga mitte eriti odav) ja läbi Euroopa lennates tuleb paar ümberistumist kindlasti e. kahe-nädalasest puhkusest kulub 3-4 päeva lihtsalt reisimisele.
Nicaraguas oli eestlasi veel vähem, seal kuulsin teistelt seljakotiränduritelt legendi, et nad olla ühte Eesti kutti veel kohanud. Ise ei õnnestunud kellegagi 2 kuu vältel teid ristata. Vähe reisime? Ja kui reisime, siis mingitesse standardkohtadesse?
Esiteks on eestlasist roamereid lihtsalt vähe, sest eestlasi on vähe. Ja lisaks, money. Eestis kipuvad seda raha, mis on algusjulguseks vaja, Lääne noortega kuidagigi võrreldavaid summasid, enamasti teenima vist pigem yuppihakatised, niinimetet “valgekraed”, aga neil ei ole seda huvi, ja ju siis sama raha teenivad “sinikraed” lähevad standardkohtadessse. Pure speculation (tuginedes kaubanduskeskustes kuuldud uskumatutele vestlustele ja muule sellisele). Lääneriikide roamerid on mu uuringute järgi sagedasti statistilised “sinikraed”, kellel maailmast veidi inimlikum ja rahulikum nägemus kui üliharituil, ja ühtlasi on võimalik siiski suvi otsa Prantsusmaal turul tööd rügades või Kandas avamerekalamehena seilates tubli 4-12 kuu Aasia raha kokku teenida. Kuigi, samas, kõik on suhteline ja enamasti hirmude taga – tean üht lahedat eesti tüüpi, kes rändas neli kuud Nepaalis, Pakistanis, Tiibetis jne jne, ja kokku läks vist 15 000 eeku. Samas võib Eesti Ekspressi reisilisast osta kolm nädalat Cambos, Laoses ja Tais vist mingi 60 K eest.
Ära uhkusta. ;) Osa eestlasi reisib standardkohtadesse, osa mittestandardkohtadesse, aga eestlasi on nii vähe ja reisivaid eestlasi veel vähem, loomulik, et tõenäosus neid kohata palju väiksem kui britte või sakslasi. Alati on mingid maad, mis on kusagil hetkel popid, nt reisimine oma endistesse asumaadesse jne.
Lihtsalt mainin, et neli eestlast tulevad 19.11-7.12 Balit avastama. 3 neist aasta aega enne seda Austraalias õnne otsinud ja töötanud, neljas, ehk siis mina, ühinen Eestist. PS sattusin su lehele, kuna tunnen su õde (et sa ei arvaks, et kontvõõras tuli kommenteerima. Kui sul mahti on, võiks kohtuda.
Hei Mariliis, paraku olen 5 päeva varem sealt ära lahkunud. Viisa lõppeb ja uued kohad kutsuvad.