Saksa biiti vahelduseks. Sponsoreerib +30 soojakraadi :)
35 minutit kauem sporti kui vaja
Üle 3 aasta sai vana hea tiimiga (Triin ja Martin) Xdreamil metsas ja mudas möllamas käidud. Küll aga olime rajal vähemalt 35 minutit kauem, kui vaja, sest üllatus-üllatus, orienteerumisoskused ununevad. Mingi kõhutunne säilib, aga kaardilugemine (eriti jooksult või värisevalt rattalt) on ebalev, vahemaad hoomamatud ja mõned orienteerumisvõtted lihtsalt võõrad/uued. Sarnaselt polnud julgust (ja ilmselt ka tiimil jõudu) kohati otseteid mütata, valisime turvalisema, kuid pikema mööda teed väntamise, mis tähendas päris palju edasi-tagasi sõitmist.
See, et tiimid minutiliste vahedega rajale lasti ja vist nõrgemad eespool oli mõnus vaheldus. Sai metsas mütata ilma, et teisi tiime väga palju näeks, ise rada mõelda ja mitte karjaga punktide juures kakelda. Kanuud külili ei keeranud ja kuigi külmas vees ja mudas müttamisest on kurk kergelt valus, oli mõnus üritus. Kunagi jälle.
Teahupoo monsterlaine aegluubis
Teahupoo on siit ka varem läbi käinud, aga see aegluubis video oli liiga ilus ja need sõidud ning kukkumised liiga muljetavaldavad, et postitamata jätta.
Karlssoni Twin Bell Nude Station äratuskell
Käekelladele vahelduseks ka üks tõsisem ajanäitaja. Või pigem ärataja. Metall ja klaas, päris värk. $25.
How To Claim – Surf Sufficient
Septembri lõpus hoidke palun pöidlaid, et Tarifal soodne laine loksuks :)
Restoran vaatega jahtidele
6 kuud lapsevanemastaatust sai tähistatud City Marina restoranis. Totrast ingliskeelsest nimest hoolimata on tegu mõnusa kohaga, kus head toitu saadab mõnus teenindus ja kärusõbralik avarus. Admiraliteedi basseini serv võiks üldse restorane täis olla. Kadugu tiiburite jaoks ehitatud betoonmonstrum, 3-meetrine traataed ja saame peaaegu merelinnaliku jahisadama-restoranide ala.
Kas sina õhtustaksid koos võhivõõrastega?
Liisaga Eat With Me saidist rääkides ning nende blogi sirvides tuli inspiratsioon kirja panna enda meeldejäävaim võhivõõrastega õhtustamise kogemus.
Kaks aastat tagasi veetsin juuni alguses paar päeva Lissabonis, kus ööbisin eriti lahedas Lisbon Lounge Hostelis. Suveperioodil mitte maailma kõige odavam (€22), aga selle eest sai vanas kesklinna majas tasuta wifi, eriti mõnusa suure “elutoa”, väga heas korras kahe nariga magamiskoha ja maailma suurima vannitoa, mis ma näinud. Mis aga koha eriti mõnusaks teha olid inimesed, nii need, kes seal minuga samal ajal ööbisid kui ka kohalikud.
Päeva jooksul küsiti kõigilt kas nad soovivad õhtul ka ühise laua taga süüa. Hind (kui mälu ei peta) €8. Millalgi 18 paiku hakkas kokk Pedro ühisköögis askeldama ja tund-paar hiljem istusid hosteli töötajad, Pedro ise, ning külalised ümber suure laua ja lasid toidul ning veinil hea maitsta.
Hetkekski ei tekkinud tunnet, et tuleb jututeemat otsida või naljad on üksteisele arusaamatud. Ei teagi, kas asi oli ideaalsetes “õhtujuhtides” või sattus lihtsalt väga hästi klappiv seltskond ümber laua, aga see mõnus tunne on siiani meeles.
Ja toanaabritega (üks USA noor habemik, kes töölt pikemat pausi tegi ning 2 keskkooli lõpetanud tšikki, kes Euroopat uudistasid) kolasime mitu päeva koos ringi, k.a. lahe päevatripp Sintrasse (keskaegne mauride mäetipukindlus), ööklubide külastus ja vanalinna käänulistel tänavatel ekslemine ning eksprompt tänavtantsupeole juhtumine.
Teistes hostelites (nii Nicaraguas kui Tais) leidis küll seikluskaaslasi, aga kusagil polnud sarnast ühissöömist, mis aitaks ajutiselt kokku põrkunud võõrastel kiirelt sõbruneda. Sest söök ja jook on parimad networkijad :)
Com Truise ‘Sundriped’
Minu lained! Balil! Aastaks ’78 e. siis, kui sündisin. Ajamasinat oleks vaja.
Leica V-lux 2 – Supersuum, mis sobib luurajale
Kevadel testisin ajakirja Digi tarbeks Leica V-lux 2 digikaamerat.
Kui Leica V-lux 2 oleks superkangelane, siis tema imeomadus oleks horisondi taha nägemine. Just nii muljetavaldav on selle kaamera supersuum.
Kes profifotograafide 600 mm pikkust objektiivi näinud, teab, et see on poolemeetrine jurakas, mis kaalub 5,5 kilo ja maksab 10 tuhat eurot. V-lux 2 paneb sama suumiulatuse (24x e. 25-600 mm) pakendisse, mis mahub talvejope suuremasse taskusse.
Objektiiv on selle kaamera vaieldamatu staar, suisa müstiline, kuidas ta toob asjad lähemale, lähemale ja siis veel natuke lähemale. Seejuures pole ohverdatud lainurka, kuigi teatud kompromisse tuleb nii pika suumiulatuse puhul teha. (Piltidel klikkides kaamerast tulnud originaalsuuruses JPG-d.)
Ülipika suumi üks tavahädadest on kätevärin, mis pilti udustama kipub, õnneks kompenseerib seda tõhus stabilisaator.
